Sarnaselt tööga koolis, meeldib mulle ka oma pojale pakkuda võimalust kogeda maailma loovuse kaudu. Olgu selleks kodus tehtavad tegevused või uued situatsioonid kodust välja minnes. Ükskõik, kus me oleme – täiskasvanu või lapsena – kogeme me enda ümber toimuvat ning õpime sellest. Viimasel ajal oleme J-ga kodus vähem eraldiseisvaid tegevusi teinud, sest suvi, puhkused ja külaskäigud võtavad meie ajast suure osa ära. Sügisel üritan jälle usinam olla.

Loovus kui mäng

Mäng on lapse arengus üks olulisemaid tegevusi, mille kaudu kinnistab ta erinevaid sensomotoorseid oskusi ning õpib ja kogeb erinevaid olukordi elus.

Mängimine ei pea kindlasti piirduma mänguasjapoes müüdavate legode, barbinukkude, mudelautode ja muude karvaste loomadega. Ma ei ütle, et need oleks halb valik, ka meil on kodus (liiga) suur kuhi mänguasju, kuid nendega lasen J-l pigem ise askeldada. Kuigi-kuigi, nagu lastel kombeks – pult, vispel, potid-pannid on ikka põnevamad kui enda mänguasjad.

Loovad tegevused kodus ja kodust eemal

Isiklikult eelistan tegevusteks pakkuda J-le teistlaadi võimalusi mänguks – vesi, näpuvärvid, pom-pom pallid, erinevad paberid, kriidid, pintslid, karvased traadid, vatt, kuivained (kaer, manna, makaronid jms).

Kodust eemal olles olen proovinud talle pakkuda sarnaseid võimalusi, mis meil kodus on. Näiteks: veemängud maal vanaema juures, maalimine molbertil Lottemaal, käbide ja kivide korjamine või surkimine mulla seest, kujundite loomine metsa matkarajal.

Kui lapsevanemana endal pea veel päris täpselt ei võta seda maailma, siis on olemas erinevaid loovuse ringe lastele – meie vaieldamatu lemmik, kuhu kahjuks pole meeletult kaua jõudnud, on Mumm perekeskus (uue nimega Loov teraapiakeskus).

Miks ma eelistan maailma tutvustada läbi loovuse ja sensoorse mängu?

Lühidalt öelduna – sensoorne mäng tekitab lapse ajus uusi närviühendusi, mis toetavad lapse loovuse ja sensomotoorset arengut. Seega loovad tegevused aitavad lapsel oma emotsioone ja tundeid edastada.

Lapsevanemana saame aidata lapsele asju lahti seletada ja sõnastada, lapsele tema emotsioone mõtestada ning sõnavara kasvatada. Seni kuni laps aga veel ise sõnadega ei suhtle, annab ta meile tagasisidet kasutades erinevaid värvitoone ja mustreid (kritseldused, jooned, ringid, täpid, korduv muster).

Lisaks arendab see lapse liikumisoskust – käelihaste kasutamine võimaldab areneda nii vaimselt kui füüsiliselt. Ei tasu unustada ka ruumilise orientatsiooni tekitamist. Läbi kunstilise tegevuse ja mängu arendab laps oma motoorikat.

Peenmotoorika on lapse koolivalmiduse jaoks hädavajalik ja hõlmab käe-silma koordinatsiooni harjutamist. Olgu selleks markerite, värvipliiatsite, pintslite, kriitide ja muu sellise kasutamine. Peenmotoorsetele mängudele on suur rõhk pandud just seetõttu, et peenmotoorsed oskused on seotud kognitiivse aju osaga – mõtlemine, planeerimine. Keel ja käeline tegevus toetavad selle aju osa arengut.

Loovaid tegevusi saab pakkuda juba päris väikestele lastele ja seda terve elu vältel. Olgu selleks veekausist esemete püüdmine-haaramine, näpuvärvid, kuivade ubadega mängimine.

Tegevuste lõimimine

Kokkuvõtlikult – last arendavad kõik võtted – peenmotoorika, maalimistehnikad, uuritavad tekstuurid jne. Ja kindlasti ei tähenda see loovat tööd laua taga istudes. Tegutseda saab nii püstijalu kui ka põrandal istudes või kõhutades. Paku lapsele võimalust endale valida meelepärane liikumine ning asend.

Kui ma alustasin postitust sellega, et jätan võõrastele mulje justkui me ainult kunsti teemegi, siis lisan siia ühe pedagoogilise mõttepausi – iga tegevus, mis me teeme, on lõimitav ka teiste valdkondadega. Mustrid matemaatikaga, sõnavara eesti keelega jne.

Millele aga erinevates vanustes rõhku panna?

Jagan Loovla veebikoolitusel kirja pandud arenguetappe(koolitaja Alissa)

1,5-3-aastane: tunnete märkamine ja tugevam väljendamine; iseseisvumise algus, sh enda vanematest eraldiseisvana nägemine; omanditunne.

4-5-aastane: erinevate tegevuste planeerimine ja elluviimine; teod-tagajärjed seos; käitumisviiside jälgimine ja õppimine.

6-11-aastane: erinevates tegevustes meisterlikkuse saavutamine; sotsiaalsete oskuste õpe; arutlus- ja koostööoskuste õppimine.

TOP 10 nippi emadele loovate tegevuste jaoks:

Asju olgu pigem vähe!

Loova tegevuse ajal hoia tööpinnal minimaalselt vahendeid. Lapse silm eristab sel juhul valikuvõimalusi paremini. Näiteks paber, maksimaalselt kolm näpuvärvi ja üks pintsel. Pintsel isegi ei ole esialgu oluline, kui alles värviga tutvute – sõrmega ongi tekstuuri parem tunnetada.

Kindel tegevusala

Lapsele tuleks selgeks teha, milline on ala, kus antud tegevust tehakse või mängitakse. Hiljem on sul endal ka lihtsam koristada. Näiteks kuivainetega mängides piiritle ala vaibaga – ainult vaiba peal mängime.

Fikseeri paber!

Klassiõpetaja erialal õppides jäi see mulle koheselt meelde ning rakendasin seda ka oma klassi lastega, hiljem nüüd kodus J-ga. Teibi paberi nurgad või kõik küljed põranda või laua külge. Vähem stressi vanemale ja lapsele.

Ära nõua lapselt seda, mida ta ei suuda!

Vali mänguasjad ja tegevused vastavalt lapse vanusele. See ei tähenda, et sa ei võiks ka väheke raskemaid tegevusi talle pakkuda, aga ära sunni neid peale.

Ole kohal!

See on tähtsaim nõuanne, mis Alissa (Loovla asutaja) mulle ühel veebikoolitusel jagas. Ära jäta last üksi tegutsema selleks, et ise samal ajal nõusid pesta. Istu lapse kõrval, kui laps soovib, siis tegutse koos temaga, kui ei siis istugi ja vaatle, kui veab saad samal ajal kohvi või teed ka juua.

Ütle võimalikult vähe EI!

Loov tegevus ei tohiks koosneda keelamisest vaid vabast tegutsemisest. Seega kui laps pintseldab end värvi täis, ära rutta teda kohe pesema ja keelama. Las ta tegutseb veidi aega!

Kasuta abivahenditena esemeid, mis last köidavad!

Olgu selleks kulp, jäätisepulgad, mudelautod, loomafiguurid.

Vähemast rohkemani!

Esialgu paku lapsele vähem vahendeid ja aja möödudes, kui tutvumisperiood on möödas, saad koguseid suurendada.

Hoia oma meel positiivne!

Ma ise mõtlen sedasi, et kui ma pean last kogu aeg keelama ja stressan end erinevatel põhjustel hulluks, siis ma ei hakkak erinevate tegevuste läbiviimisega pingutama. Minu stress kandub üle ka lapsele ning see ei ole loova tegevuse eesmärgiks.

Keskendumise aeg on lühike!

Ära paanitse, kui avastad, et su laps suudab vaid 5-10 minutit tegevusele keskenduda ning siis leiab juba uue põnevama tegevuse. See on täiesti okei! J kõige pikem aeg, mis ta on ühele tegevusele järjest keskendunud on olnud umbes 20 minutit, aga see oli pigem erand. Viimati näpuvärvidega maalides toimus tegevus umbes 5 minutit, peale mida olid autod põnevamad.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid