Täna sain teist korda kõhubeebilt megavalusa obaduse. Kahe varasema rasedusega ei ole kordagi haiget saanud.

15. juuni

Beebi on nii aktiivne, et üldiselt ei teki küsimustki, kas temaga on kõik ikka korras. Aga üks hommik siiski oli, kus pidin ta liigutamist kaua ootama ja kerged muremõtted hiilisid ligi.

16. juuni

Tunne on nagu poleks enam midagi kirja panna, aga tegelikult siiski võiks, ka need pealtnäha tähtsusetud asjad. Seedimine on mul kahtlaselt hea. Kui muidu võib raua võtmise kõrvalnähtudeks olla kõhulahtisus või vastupidi - kõht kinni, siis mul käib lihtsalt kõht korralikult läbi.

Praegu on ka peal suur tuhin kodu korrastada, heameelega paneks beebivoodi kokku, aga seda mitte enne, kui tuba on ümber tõstetud. Rauavaegus muidugi tekitab ka megalt väsimust ja olgugi, et ma tahan tegutseda, pean selleks end ikkagi sundima.

17. juuni

Täna öösel sain hullu tuharakrambi, mõtlesin, et see ei lõppegi. Lisaks sellele oli öösel nina ülikuiv. Nii kui torgin, hakkab kohe veritsema. See jant on kestnud juba üle nädala. Hõiska veel, et kaks varasemat rasedust on ju ilma suuremate vaevusteta möödunud.

20. juuni

Mulle muidu väga meeldib soe suvi ja ütleme nii, et praeguses staadiumis on see enam-vähem talutav ka. Aga suureks miinuseks on see, et kolmandal korrusel elades ei jahtu enam toad isegi öösel maha. Magada on pea võimatu. Selline tunne, et iga kord, kui öösel pissile lähen, pean ka duši alt läbi hüppama.

Vähemalt tundub, et hingata on kergem, vististi on rauapreparaat mõju hakanud avaldama.

25. juuni

Ämmaemanda visiit läks üpris hästi. Raseduse algusest olen juurde võtnud kümme kilogrammi, turseid pole, laps on peaseisus, emakapõhja kõrgus on nädal väiksem kui rasedus.

Hemoglobiini mõõdeti ka, kuu ajaga saja pealt saja üheksa peale, aga eks seda endiselt vähe. Naistearstile on mul aeg 14. juulil, 4. augustil enne lõppu on veel ultraheli ka. Otsest näidustust mul ultraheliks enda arvates pole. Kui siis lihtsalt lapse kaalu ennustamiseks.

Võib ju loota, et enne sünnitust näeb lapse soo ikkagi ära. Eks näis, kas jõuan sinna ka. Seda peab küll ütlema, et seljavalu mul nüüd raseduse lõpus pole üldse, alguses oli just vastupidi.

28. juuni

Mis värk sellega on, et kolmas rasedus on nagu tõeline piin? Beebigruppides näen ka just kolmandat korda beebiootel olevate emade nuttu. Iga rasedus peaks ju lihtsam olema või kehtib see ainult sünnituse kohta?

Viimast ma muidugi ka ei usu, kuigi ka ämmaemand sisendab seda mulle. Võibolla mõtlen ka üle, sest on ju suvi ja see palavus teeb oma töö. Eelmised rasedused olin sügisel lõpusirgel.

30. juuni

Uskumatu! Veel eile õhtul tundsin lapse luksumist vasakul, nüüd juba paremal. Ja appikene, kui tihti ta ikka luksub. Öö jooksul on ta end teisele küljele sättinud.

Väga mõnus, et kolmanda rasedusega oskan eristada, millises asendis laps umbes on ja tean ka seda, millises asendis tal kõige parem sündida on.

2. juuli

Mitmel päeval olen tundnud vastikut ärevust ja tuju on ka kehv olnud. Kaua sellises olekus vegeteerida ei taha, sest siis tundub aeg veel rohkem venivat. Tahaks lihtsalt selle rasedusega juba ühele poole saada.

Püüan sellest mitte nii palju mõelda ja teha kodus ära nii palju kui võimalik. Näiteks puhastada ja kraamida neid nurki ja kohti, mis pole tükk aega lappi näinud. Beebiriided pesin üle ja haiglakoti olen saanud peaaegu täielikult kokku. Mõned jooksvad asjad on vaja veel lisada.

6. juuli

Kõhukuju muutub iga päev, no ei saa aru, misasja tema seal keerutab. Nii aktiivne! Ja aktiivne luksuja on see beebi ikka, uskumatu!

7. juuli

Kurvameelsus, jõuetus. Kui muidu näis see arstide vahet jooksmine nii tüütu ja pigem mõttetu, siis nüüd lõpus lausa ootan seda. Et läheks see aeg ometi kiiremini...

Imelist ja kerget lapseootust kõikidele (tulevastele) emmedele!