Peatoimetaja veerg | Kas oled kunagi mõelnud, milline on üks päev lasteaiarühmas, koolis, hambaarsti kabinetis, laste traumapunktis. Olla kärbes seinal
Seekordses numbris jagab oma elumuutvat kogemust 22. nädala sünnituselt pereema Külen. Ta tõi umbes poolekilostena ilmale kolm poissi – kolmikud, kes praeguseks on sirgunud igati asjalikeks ja terveteks kaheaastasteks mudilasteks. Kolmikute ilmaletulek on eriline iseenesestki, aga et ühe pere kolm last nii sügavast enneaegsusest nii vapralt välja tulevad, on lausa ime.
Mulle meenub kolmikuid nähes alati üks perekond, kellel sündisid samuti kolmikud. Neil oli kaks last juba ees ning nad vaagisid pikalt ja põhjalikult, kas julgevad veel kolmandale ringile minna. Pärast plusside-miinuste paberile vedamist otsustasid – las tuleb ikka kolmas ka. Aga tulid korraga kolmas, neljas ja viies. Need on olukorrad, kus sooviks nii väga olla kärbes seinal. Algul seal ultrahelitoas, kui arst või ämmaemand perele teatab, et teil on neid siin ühe asemel hoopis kolm. Ja siis hiljem kodus – kui vanemad askeldavad korraga kolme imikuga, kolme jalad alla saanud tuterdajaga, lähevad mänguväljakule kolme väikese ullikesega. Panevad ühel ajal magama kolme unetut, harjutavad lasteaiaga ühe asemel kolme... huh! Võimsad vanemad.
Kärbes tahaks seinal olla paljudes muudeski olukordades ja kohtades. Iseäranis neis, kus tegu laste ja nende tegemistega. Kas oled kunagi mõelnud, milline on üks päev lasteaiarühmas, kus korraga 20 mudilast – kui neid tuleb riietada, sööta, õue viia ja magama panna. Või koolis, hambaarsti kabinetis, laste traumapunktis. Need olukorrad, kust tavainimeseni jõuavad vaid üksikud hetked, ja juba needki on tihti pöörasust täis.
Et olla kärbes seinal, stardime sellest numbrist uhiuue rubriigiga „Üks päev...“. Käime jälgimas, mis toimub neis möllu ja põnevust täis kohtades, ning paneme neist kokku kord lustaka, kord mõtlemapaneva reportaaži. Sedapuhku viime lugejad avalikule mänguväljakule, kus igapäevaselt kohtuvad beebid, koolilapsed ja teismelised. Mõnusat kaasaelamist!
Tahaksin olla jälgija ultrahelitoas, kus arst perele teatab, et teil on neid siin ühe asemel hoopis kolm.