Kui selle künka­nõlval paikneva puumaja akendest välja kiikan, tundub Viljandi parim elupaik. Nii tundus ka Gea vanavanaisale, kes oli Viljandi kaubamaja juhataja, ja vanavana­emale, kes oli samas kanga­osakonnas müüja. Ehkki vahepeal viis elu perekonna mujale, tõi Gea ema uus töökoht nad taas Viljandisse elama, kui tüdruk oli 11aastane.

Gea praegune korter on õdus ja sopiline ning Geale (34) ja ta lastele Mimile (13), Benjaminile (11), Samuelile (7) ja Marule (5 k) ning kass Nelsonile paras elupaik. “Kui kaheksa aastat tagasi korteri müügi kuulutust nägin, jagasin seda kohe sotsiaalmeedias kõigile sõpradele – et tulge Viljandisse elama!” naerab Gea. “Läks aga nii, et üürimajas, kus elasime, esitati meile äkki eba­normaalselt suur elektri- ja veearve. Kuna küsimus ei lahenenud, oli meil endil vaja uut elukohta.”

Edasi lugemiseks: