Mul on tunne, et üks emade peamisi ülesandeid on lastele alati andestada, eriti kulub see ära nende teisme­eas – mina, kes ma olin päris keeruline teismeline, meenutan just seda erilise tänutundega. Elis kirjutab oma kolumnis (lk 90), kuidas tütrena oma emale andestada, ja mõtiskleb, kui mõnusas rollis saavad särada vanaemad. Need rollid – kes kellele parasjagu andestab või kellel kelle eest hoolitseda tuleb – võivadki elu jooksul vahelduda.