Põrgupiinu ja vaimset vägivalda kogenud ema: anestesioloog selgitas, et mu pisarad voolasid juba operatsioonilaual narkoosi all olles

Mis siis, kui pärast kannatusterohkeid aastaid ütleks keegi kõrvalseisja, et oleme pikka aega omaenda kodus vaimse vägivalla all kannatud? Ja vägivallatsejaks on olnud lähim pereliige, kes oleks pidanud meie esimene kaitsja ja tugipunkt olema? Kahe lapse ema tervis oli täiesti läbi, kuid kõige selle kõrval tuli tal oma pere eest hoolitseda. Teda solvanud ja mõnitanud partnerilt tal tuge polnud loota. See on Kersti lugu.

Loe ka järjejutu esimest osa: "Pärast kahte last ja katkenud rasedust: psühholoog tegi mulle selgeks, et kannatasin aastaid kodus vaimse vägivalla all"

LOE KA: Tutvumisportaalist leitud prints valgel hobusel osutus vägivaldseks narkodiileriks: tahtsin meie suhte alguse muinasjuttu tagasi

Olen elupõline tallinlanna. Väiksena tegelesin usinalt võistlustantsuga ja jõudsin oma ala tippude hulka. Oli üsna tavaline, kui käisin trennis neli korda nädalas ja lisaks olid vähemalt kaks korda nädalas kuni 2-tunnised eratrennid, mis tihti toimusid hoopiski Raplas. Ennastohverdavalt sõidutas mu isa mind ja mu partnerit nii treeningutele kui ka võistlustele olenemata ajast-asukohast. Ja nii iga kord kõik need aastad.

LOE KA: Enesetappu planeerinud naine: mees peksis vastu armatuurlauda ja karjus, et ma olen nii mõttetu ema

Kui mul tekkis 12-aastaselt mõlemas kõõluses põletik, algas aasta aega kestev laserravi. Olin 14-aastane, kui kõõlusepõletik mõlemas jalas oli muutunud krooniliseks ning minu raviarst pani mind tõsise valiku ette. Kas teen sporti põrguvaludes edasi või lõpetan võistlusspordi igaveseks! Arutasin ema ja isaga, kuid lõppude lõpuks pidin otsuse tegema ikka mina ise. Tundsin, et olin nii tähtsa otsuse vastuvõtmiseks liiga kogenematu ega olnud sugugi kindel, milline otsus on see õige.