Henry kolumn: maailma kõige pikemalt plaanitud tüng

Mul on alati olnud juustega teema. Varateismelisena ei saanud ma endale ilusaid soenguid lubada, sest kuidagi oli minu teadvusesse kinnistunud, et mul on liiga harali kõrvad. Ju sai väikese poisina mingi pilkav kommentaar üles korjatud ja nii käisin aastaid juuksuri juures palvega, et palun kõrvad sisse jätta. Hämmastav, kuidas pisike märkus võib noore inimese enesekindlusesse sellise kiilu lüüa!

Kuid siis tuli meie klassi Tõnu, kelle kõrvad olid minu omadest kaks korda suuremad. Ta teadis seda ja teda ei huvitanud see absoluutselt. Kandis oma alasti kõrvu uhkelt ning häbenemine ei tulnud pähegi. Võtsin ka ise südame rindu ja lasin ka oma kõrvad päikese kätte ja...