Vaid 16% eesti lastest liigub soovituslikul määral. Siin 5 soovitust, kuidas muuta liikumine peretraditsiooniks

On liikumisaasta ning loodetavasti tabame end mõtlemast, kuidas olla ise aktiivne ning süstida liikumisrõõmu ka oma lastele. Füüsiline aktiivsus on tervisliku eluviisi üks alustaladest ning vähene liikumine võib kaasa tuua erinevaid terviseprobleeme alustades ülekaalulisusest ning lõpetades südame- ja veresoonkonna haigustega. Harjumuste kujundamine algab juba lapseeas ning mida varem muutuvad meile loomuomaseks just tervislikud eluviisid, seda lihtsam on neid ka täiskasvanuna järgida.

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) soovituste järgi peaksid noored liikuma mõõduka kuni tugeva intensiivsusega vähemalt 60 minutit iga päev. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel liigub vastavalt sellele soovitusele 16% noortest ja see osakaal ei ole viimase nelja aasta jooksul oluliselt muutunud. Jätkuvalt on madal liikumisaktiivsus noorte seas suureks probleemiks.

Viimastel aastatel on aina enam tähelepanu pööratud sellele, kuidas muuta laste päev rohkem liikuvaks. Selle nimel tegutseb ka programm Liikuma kutsuv kool. Kodu toetuseta on aga koolil väga keeruline laste liikumisharjumust kujundada.

Eeskuju algab kodust

Lapsevanema roll harjumuste kujundamisel on äärmiselt oluline ja vastutusrikas. Rohkem kui käskude ja keeldude järgimist, jäljendavad lapsed oma vanemate käitumist. Seetõttu on oluline näidata eeskuju just oma käitumise mitte vaid sõnadega. Kui laps näeb oma vanemaid järjepidevalt tervislikke valikuid tegemas, on tõenäolisem, et ta ka ise neid tulevikus eelistab.

Täiskasvanutena on meil mõnikord keeruline isegi ennast liikuma motiveerida. Veelgi raskem on sellises olukorras muuta liikumistegevused ahvatlevaks lastele. Alati ei ole aega, energiat või tahtmist võtta ette pikka jalutuskäiku või mõnd konkreetset treeningut. Küll aga saab sellistel päevadel hea seista selle eest, et võimalikult palju siiski vältida istuvaid tegevusi ning mitte jääda „ekraanilõksu“.

Igasugune füüsiline aktiivsus, mis tõstab meie pulssi ning paneb n-ö vere käima, vallandab meie kehas endorfiine, mis tõstavad kehas energiataset. Tänu sellele on pärast liikumist kehas rohkem energiat ning võib-olla jõuad tehtud hoopis rohkem kui oleksid enne lootnud.

Tihti aitab lapsi liikuma suunata mängulisus ning sidumine igapäevategevustega. Mõned soovitused lapsega koos liikumiseks:

• Kaasa lapsed liikumistegevustesse juba võimalikult varakult

Tihti on meil kiusatus teha oma trennid ära kiiresti väikeste laste uneajal või kui nad on lasteaias/koolis. See on küll hea võimalus segamatult treenida, kuid püüa leida ka võimalusi, kuidas koos lastega liikuda. Võta ette näiteks ühine jalutuskäik, tehke koos õhtuti või hommikuti võimlemisharjutusi, korraldage lõbus perekondlik jooksuvõistlus. Väikeste lastega piisab juba väikesest mängulisest liikumisest. Miks mitte hommikuputru keetes teha koos konnahüppeid või lugeda ära, mitu ringi ümber toa jõuab joosta, kuni kohv valmis saab.

• Lülita liikumine oma igapäevategevustesse

Kui pood, kool, lasteaed ja muud kohad, kuhu plaanite koos pere või lapsega minna, asuvad piisavalt lähedal, võtke aega ja minge sinna jalgsi või rattaga. Väikeste sammudega edenedes ei märkagi, kuidas liikumine saab osaks igapäevast. Suuremaid toiduvarusid on küll mugavam autoga koju tuua, kuid mõnikord on vahva haarata jalgrattad ning sõita poodi näiteks jäätist tooma.

• Julgusta last katsetama ja ennast ületama

Lastele meeldib ronida ning tihti võib lapsevanemale tunduda see ohtlik ning esimese reaktsioonina võime asuda usinalt ronivat last keelama. See on aga hoopis vastupidine sellele, mida võiksime teha. Peaksime ronimist hoopis julgustama, kuid olema vanematena läheduses, et lapsel oleks turvaline. Ronimine arendab lapse tasakaalu, koordinatsiooni, kehatunnetust, lihasjõudu ja osavust. Päris pisikeste laste puhul, kes alles alustavad liikumist roomates või käputades piisab pisikeste takistuste ületamisest. Juba pisut suuremad põnnid naudivad tavaliselt väga erinevate takistusradade läbimist, mida võib ehitada käepärastest kodustest vahenditest (padjad, tekid, mööbel jne).

• Meenuta enda lapsepõlve

Tänaste lapsevanematena oleme ise ilmselt kasvanud keskkonnas, kus polnud nii palju digi-ahvatlusi ning tegevusi, mis ei nõua liikumist. Heietused teemal „meie omal ajal…“ võivad tekitada vastumeelsust. Hea variant on hoopis ise tegevust alustada ja lastele tutvustada ning neid kaasa haarata. Miks mitte proovida keksuhüppeid kastides või hoopis kummikeksu. Tutvusta mõnda vahvat pallimängu ja las laps näitab, mis mänge talle meeldib mängida.

• Planeeri suuremaid liikumisüritusi ette

Perekondlik matk on tore võimalus sisustada mõni puhkepäev. Miks mitte muuta see ka iga-aastaseks traditsiooniks, näiteks igal aastal 1. mail matkata erineval matkarajal.

Selleks, et aidata kujundada lapses juba varakult liikumisharjumust ja -rõõmu, on oluline kujundada toetav keskkond, kus prioriteediks on tervislik eluviis ning liikumine. Julgusta ja motiveeri last olema füüsiliselt aktiivne ning loo võimalusi liikumiseks ning õues mängimiseks. Kui näed lapses huvi tärkamas, julgusta teda spordiga tegelema ning uusi asju proovima. Lapsele mänguasju valides saame eelistada neid, mis soodustavad liikumist (pallid, hüppenöör, jalgratas, rulluisud jne) ning püüda vältida tegevusi mis naelutavad meid pikaks ajaks kohale (nt arvutimängud).

Perekonnaga koos aktiivseid tegevusi harrastades tunnevad lapsed end kaasatuna ning kogevad juba varakult vabaajategevusi, mis hõlmavad aktiivset liikumist. Üheskoos värskes õhus liikumine mõjub positiivselt kogu perele, jõukohaseid ning sobivaid tegevusi leiab igas vanuses ja füüsilises vormis pereliikmele ning kaasata saab isegi lemmikloomi.