Hiiumaale kooli rajanud Jesper Parve: olen küll ja veel, pisarad silmas, metsas jalutamas käinud, sest inimesed ei mõista, mida me teeme
Kõpu tuletorni vaatevälja jääva hubase puitmaja tagahoovist kostab tuulekella helinat, maitsetaimede kastidest liugleb ninna ergas lõhnabukett ja pruunikat karva linnukoer valvab äsja sündinud tibupoegi. Selle kõige keskel askeldavad Jesper Parve ja Mari Ojasaar ning nende lapsed Aaron Troy (9), Thor Ragnar (5) ja Maria Luna (1,6). Kooliaeg pole enam kaugel ja just õppimisest Jesperiga räägimegi.
„Aaron juba ootab, et saaks jälle üle hoovi kooli lipata. Mina enda puhul küll sellist kooliigatsust ei mäleta. Olin ilmselt selline laps, kes vajas haridusteel tavapärasest mõneti teistsugust lähenemist. Aga tol ajal ei osatud seda pakkuda ja ega pered teadnud ka küsida.“
Ometi läks nii, et Jesper on juba kaks aastat haridusvaldkonnas sügavamalt sees, kui iial arvata oleks osanud. Ta vaatab pisikese puudesalu taga oleva enda poolt ellu kutsutud Hiiumaa Vabakooli poole: „Minul polnud koolis üldse huvitav. Tahan, et minu lastel oleks.“ Hiiumaa Vabakool on nüüdseks tegutsenud kaks kooliaastat ja Jesper ütleb, et ta poleks eales uskunud, kui emotsionaalne see teekond on.