Spetsialist: alla 14aastased võivad saada kuritegelike võrgustike sihtmärgiks. Neid hakatakse kriminaalse tulu teenimise eesmärgil ära kasutama

„Olukorras, kus internet on piltlikult maailma üle võtnud, saab üha enam kuritegusid alguse küberruumis. Nii on see näiteks laste seksuaalse väärkohtlemise, aga ka organiseeritud kuritegevusse noorte värbamisega. Kuritegelike võrgustike ohvriks ja õigusrikkujaks saamist aitavad vältida noorte turvalised ning usalduslikud suhted lapsevanematega,“ kirjutab justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Laidi Surva.

Noorte õigusrikkujate seas on paraku suur osa neid, kes on majanduslikult või sotsiaalselt vähem kindlustatud kui eakaaslased. Nii võibki tõrjutuse tunne viia noore end välja elama viisidel, mis võivad kahju teha nii talle kui ka teistele. Varguste poole võib noori tõugata näiteks olukord, kus pere ei ole majanduslikult heal järjel. Näiteks, kui enamikul eakaaslastest on vinged tossud, aga minu perel nendeks raha ei ole, võin noorena kuuluvussoovist tulla mõttele sellised tossud endale varastada, halvemal juhul jõuga, näiteks koolikaaslaselt. Siin mängib suurt rolli mitte ainult noorte seas levinud, vaid laiem ühiskondlik surve paista silma jõuka ja edukana.

Kuritegelik käitumine tuleneb sotsiaalsete ja geneetiliste tegurite keerulisest koosmõjust. Kuigi suur hulk kriminoloogilisi uuringuid on analüüsinud sotsiaalseid tegureid, mis käitumist mõjutavad, on viimastel kümnenditel mõistetud, et kuritegeliku käitumise tekkepõhjuseid saab paremini mõista, kui võtta arvesse ka geneetilisi tegureid. Sagedasemad põhjused on siiski