Mida teha koolistressiga? Psühholoog: „Julgusta oma teismelist proovima uusi õppimisviise ja aita tal hoida meeles, eksimused on väärtuslik osa õppimisprotsessist!“

Aina enam on juttu koolistressist ja teismeliste vaimse tervise muredest. Oma roll nende olukordade vältimisel lasub paljudel. Nii ühiskonnal, koolil, vanematel kui ka lapsel endal. Paraku pole teismelised ise tihtipeale suutelised mõistma, millal nende vaimne olukord juba abi vajaks. Siin on vaja, et märkamine tuleks väljaspoolt.

Eriti suure surve all on üheksandikud. Need noored, kes teavad, et peavad sel õppeaastal otsustama, mis saab neist edasi. Tahavad nad jääda samasse kooli, kooli vahetada, mis suunda valida, kas gümnaasium või kutsekool. Esimesest septembrist korrutatavad õpetajad ja võib-olla ka vanemad neile, et see on oluline aasta. Määravad pole mitte ainult hinded tunnistusel, vaid ka sisseastumiskatsed, mis neid ees ootavad. Aga mis siis, kui hinded on korras, ent katsetel veab närv alt ja tulemus on kehv? Või kui hinnete keskmise veavad alla ained, millel pole mingit seost suunaga, mida laps tahaks valida ja mida pea lihtsalt ei võta?

See on surve, mida võib ühele üsna õrnas eas noorukile olla liiga palju. Soov teha hea sooritus, võib-olla ka segadus tuleviku ees. Mõistagi ei puuduta see kõiki teismelisi. Ent neid, keda puudutab, leidub siiski omajagu.