Sellisele järeldusele jõudsid Oxfordi Ülikooli teadlased, kes uurisid põhjalikult 192 pere kasvamist ja nende omavahelisi suhteid. Jälgiti, kuidas emad ja isad vastsündinutega tegelesid, kuivõrd pühendunud nad beebidele olid ja kui palju vanemad eraldi laste eest hoolitsesid. Vanematele tehti rida psühholoogilisi teste ning laste puhul jälgiti käitumist — sõnakuulelikkust, koostöövalmidust, rahulikkust/rahutust, agressiivset käitumist, hammustamist ja löömist.

Selgus, et poisid, kelle isad olid nendega sünnist saati tegelenud ja kes olid oma tita elus esimese kolme elukuu jooksul pidevalt kohal olnud, olid aastaseks saades rahulikumad ja õnnelikumad kui poisid, kelle isad on beebidega tegelemise ainult ema hooleks jätnud.

Neil poistel, kes ei saanud esimestel kuudel isa hellust ja hoolt tunda, või kelle isad tegelesid vähem ja olid pigem oma mõtetega hõivatud, oli üheaastasena märgata rohkem käitumishäireid — agressiivsust, löömist ja sõnakuulmatust. Huvitav on just see, et isa lähedus esimestel elukuudel paistab rohkem mõjutavat just poisse. Tüdrukute puhul märkimisväärset erinevust ei täheldatud.

Allikas: Daily Mail

Jaga
Kommentaarid