„Kui sa ei õpi, siis lõpetad kaupluse kassas!"
Kogemused tööjõuturul aitavad õiget eriala leida ja on väärtus edaspidiseks
Teiste hulgas on põhikooli lõpetamas ka minu 16-aastane tütar. Pingeline kooliaasta on selja taga ja õppimisest kurnatud teismelistele võib viimase pingutuse tegemine olla korralik katsumus. Usun, et nii mõnelgi neist on selge siht silme ees ja tulevikuambitsioonid paigas. Samas on hulk noori, kel enda leidmise teekond veel ees ja unistuste tööst hea ettekujutus puudub. Miks siis mitte aidata lapsevanemana noorel pingeid maha võtta ja öeldagi otse välja, et üks variant on katsetada ja kogeda erinevaid ja töid ja ameteid ning omandada väärtuslikke kogemusi. Küll siis ka selgub, milline on sobivaim eriala. Mäletan, et olin ka ise kunagi värske koolilõpetajana oma tuleviku osas üsna segaduses. Ema soovitusel sai valitud eriala ülikoolis, millel ma pole täna päevagi töötanud.
Teenindussektor pakub suurepäraseid võimalusi kõrgkooli kõrvalt tööl käia ja nii sündis minulgi esimene kokkupuude selle valdkonnaga. Tänaseks olen töötanud teeninduses juba üle 20 aasta, sellest üle 10 jaekaubanduses ehk valdkonnas, millega lapsevanemad oma lapsi ähvardavad. Pole vähetähtis, et see paljukirutud jaekaubandussektor moodustab Eesti majandusest olulise osa ja teenindussektoris töötab täna pea pool Eesti tööealistest inimestest.
Millal siis võiksid lapsevanemana soovitada noorele kas suvevaheajaks, õpingute vaheaastaks või ka õpingute ajaks töötamist kaubandussektoris?
Kas Sinu noor on pisut arglik ja kardab erinevate inimestega suhelda, aga sooviks head võimalust seda õppida? Või tahab ta teada, mida on vaja selleks, et teistega edukalt koostööd teha? Noort huvitab hoopis IT või turundus? Ta armastab numbreid? Soovib juhiks saada? Talle meeldib kaupu valida ja osta? Oli koolis aktiivne organisaator ja otsib sarnaseid väljakutseid?
Kui mõni neist küsimustest on ka Sinu lapsele karjääri üle mõtiskledes pähe tulnud, siis ei peaks teda müüjatööga ähvardama, vaid seda hoopis ära kasutama. Tõsi, õppimine on ikka oluline, sest rumalaid ei oodata üheski sektoris. Isegi mitte jaekaubanduses.
Appi, mu laps läks müüjaks
Seda, mida jaekaubanduses töötamine võimaldab kogeda, õppida ja teostada, on väga palju rohkem, kui poekülastajale välja paistab. See on valdkond, mis ootab julgeid, teotahtelisi ja andekaid noori, kes aitaksid sektori tulevikku kujundada.
Üks suuri plusse on võimalus kiiresti karjääri teha, palju kiiremini kui mõnes teises sektoris. Kaubandus areneb ja laieneb ning vajab pidevalt uusi töötajaid. Edutamisel eelistatakse reeglina inimesi oma organisatsioonist seest. Seetõttu pole mingi ime, kui hakkaja noor tõuseb mõne kuuga kassapidajast vahetuse vanemaks ja paari aastaga kaupluse juhiks, kel juhendada 60 inimest. 23-25 aastaseid noori juhte on meil palju, kellel omakorda on võimalus edasi areneda kontoris, mõnes suuremas kaupluses või hoopis rahvusvahelise ettevõtte mõne teise riigi harus. Näiteid tippjuhtidest, kes on alustanud kassas või laos, on kaubanduses palju.
Teine oluline pluss on paindlikkus. Kaubanduses töötamist on võimalik ühendada õpingute, lapse kasvatamise, perioodilise reisimise, huvialadele pühendumise, tervisemuredega jms. See ei ole sektor, mis nõuab töötamist esmaspäevast reedeni ja üheksast viieni, kuigi ka see on võimalik, kui just sellist töökorraldust eelistatakse. Nii ei jää suvel ka koos sõpradega lõbutsemine ära.
Praegu on just õige aeg suveks tööle kandideerida, kõik suuremad kauplusteketid otsivad abijõudu. Kes teab, võib-olla on just Sinu laps tulevane jaekaubandussektori innovaator või tippjuht?
Loo autor Kaire Tero on Rimi personalijuht
