Ühe minu hea tuttava seitsmeaastane pojapoeg maandus tänavu päev pärast suvevaheaja algust vanaema-vanaisa juurde Jõhvi teatega: “Ma nüüd tulin ja jään siia vähemalt kolmeks kuuks. Või veel parem kui kolmeks aastaks!” Vanaema hakkas seepeale naerma ja teatas vastu: “Aga palun, minul pole selle vastu midagi!”

“Oleks mu lastel vähemalt üks vanaema või vanaisa, kelle juurde saaks lapsed suvel minna!” ohkab teine tuttav.

“Minul on, näe, kaks vanaema-vanaisa, aga lapselaste jaoks pole aega kellelgi – kõigil omad tööd ja toimetused,” kurdab kolmas.

“Minu laste vanaemad-vanaisad võtavad põnnid rõõmuga enda juurde, kuid koju tagasi tulles on lastel ununenud kõik kodused reeglid ning käsi-jalgu ilmestavad allergiapunnid, mis tingitud rohkest magusa­söömisest,” räägib neljas heitunult.

Edasi lugemiseks: