Laps ei ole kesksoost | Just nende asjade poolest erineb poisi ja tüdruku kasvatamine
Miks tüdrukud hakkavad varem rääkima kui poisid? Miks poisid reageerivad emotsionaalses olukorras rohkem kehaga, tüdrukud aga sõnadega? Miks tüdrukud on lapsest saadik hästi tublid, juhiks saavad aga täiskasvanueas pigem ikka mehed?
Laps on laps, mis vahet seal on, kas ta on poiss või tüdruk," mõtlevad paljud lapsevanemad ja õpetajad. Eks ta nii suures plaanis ongi. On väga palju asju, mis kehtivad ühtmoodi nii poiste kui tüdrukute kohta, ja tohutult palju jooni, mis eristavad poisse omavahel ning tüdrukuid üksteisest. Kuid ometi on päris palju ka neid eripärasid, mis on omased just tüdrukutele, ja neid, mis just poistele.
„Kui me oskaksime neid eripärasid tähele panna ja vastavalt sellele oma käitumist muuta, oleks palju lihtsam nii lastel kui meil endil," usub Omanäolise Kooli Arenduskeskuse nõustamise ja supervisiooni valdkonna juht ning koolitaja Ene Velström.
"Mul on üks huvitav kogemus seoses poiste käitumishäiretega. Käisin hiljaaegu Hollandis ühes kõrge IQ-ga laste koolis. Märkasin seal, et enamik õpilastest olid poisid. Vestlusest direktoriga selgus, et seal koolis õpivad poisid, kelle kasvatamisega jäid lasteaias õpetajad hätta. Põhjus on selles, et naisõpetajad ei osanud neile poistele, kel on väga kõrge IQ ja kes tahtsid seega asjadesse sügavuti minnaa metoodiliselt õigesti läheneda, poistel hakkas igav ja siis nad lihtsalt n-ö käitusid oma igavuse välja: segasid tundi ja tegid muid pahandusi. Seda tüüpi koolis toimub igapäevaselt iga lapsega koos individuaalne eesmärgistamine, toetades tema teed eesmärgini. Nii et vahel võib käitumishäire põhjus olla hoopis igavus.
Poistel on hea pikaajaline mälu, mistõttu neile jäävad solvamised ja alandused rohkem meelde kui tüdrukutele. Kõige hullem on poiste jaoks avalik alandus, kui talle teiste ees etteheiteid teha. See murrab poisi pikaks ajaks. Alandamine on ka näiteks poisi peale karjumine. Poiss peab hiljem väga palju pingutama, et oma enesekindlus tagasi saada.
