Milleks see kõik? Kas koolilaste elus jääb tõesti midagi ulmeliselt olulist saavutamata, kui nad praegu lihtsalt raamatuid loeksid?

Olen kasvanud üles õpetajate perekonnas. Olen ka ise pedagoogi haridusega. Hindan kaasaegseid õpivõimalusi. Kuid praegu olend tabanud korduvalt ennast mõttelt, et milleks see kõik?

Minu jaoks oleks igati tore, kui lastele antaks ülesandeks lugeda raamatuid — nädalas minu poolest kasvõi mitu, vaadata võõrkeelseid uudiseid või filme, teha referaate, õppida luuletusi jne. Ja seda mitte kellaaegadega stressi tekitades. Samas miks mitte anda ülesandeid hoida oma tuba korras, teha koos vanematega süüa, koostada pere eelarvet või poe ostunimekirja. Ning lõpetuseks — kas meie laste elus TÕESTI jääb midagi ulmeliselt olulist saavutamata, kui nad hetkel ka lihtsalt kodus oleksid?