Kuidas me tuleme toime sellega, kui koole lähiajal ei avatagi?!

Kui oli selge, et uuest nädalast lähevad lisaks meie koolile kõik koolid kaheks nädalaks kinni, varisesin korraks ikkagi mentaalselt kokku. Tohutu väsimus lõi lainena minust üle — nädal ju tehtud, aga sisuliselt nullpunktis. Veel kaks nädalat? Ja sedagi heal juhul…

Olukorda ei teinud paremaks seegi, kui sel reede õhtul naabrinaise juures, välja teenitud veiniklaasi taga, aknast nägin, kuidas meie tänavale pööras kiirabiauto, kust väljus kaks „kosmonauti”, kes suundusid vastasmajja koroonatesti tegema. 

Sel hetkel vajus lõplikult kohale, et see olukord ei kesta ei üks ega kaks nädalat. Öeldakse, et vaimselt on inimesele oluline teada kui kaua karantiin kestab, see aitab psühholoogiliselt olukorda kergemini taluda. Seda luksust pole täna enam kellelgi ja see ongi kõige kurnavam. Ei saa välistada, et kogu see õppeaasta lõppebki juunis nii, et koolimajadesse pole naasta saadud.