Miks väga head emad on teiste emade vastu kurjad?
Lugedes Laura Kõrvitsa huumoriga vürtsitatud kolumni karantiini pereelust Pere ja Kodu mainumbris, kus tundsin ära ka enda emotsioone, meenus mulle, et olen viimasel paaril kuul sotsiaalmeedias märganud, kui ägedaid reaktsioone saavad emad, kes tunnistavad, et mitmendat kuud kodus täistööpäevade kõrvalt lapsi õpetada ja süüa teha käib neile üle jõu. “Riigile tegid need lapsed või? Koolile ja lasteaiale või? Mis sa said neist lastest, kui sulle nendega olla ei meeldi!” Ma leian, et see on ebaaus.
Oleks nii tore, kui me, emad, üksteise vastu sama mõistvad olla suudaksime kui lastega.
Huvitav, miks mõned emad teiste emade vastu sotsiaalmeedias kurjad on ja miks neil on nii suur vajadus tõestada, et on paremad emad? Sest karantiin pole sugugi ainus teema, mis nende pahameele ja sügava hukkamõistu "saamatute" emade peale vallandab.
Lapsega suheldes on üks kuldreegleid rääkida mina-sõnumitega ja jaatada tema emotsioone (ma näen, et sul on raske ja oled õnnetu). Mitte tundeid maha suruda ja naeruvääristada: kuidas sa küll selline hädapätakas olla saad? Minul on ka jalutamisest jalad väsinud, aga mina küll ei nuta! Oleks nii tore, kui me, emad, üksteise vastu sama mõistvad olla suudaksime.
Vanaemaks saamine on sama üliäge kui saada esimest korda emaks. Mainumbris räägib äge vanaema Eva Luigas (55) (loe lugu SIIT), kuidas ta on lastelaste sünnist saati võtnud nõuks nendega lähedased suhted üles ehitada ja et ta ei mõista neid vanaemasid, kes vaid lastelaste arvuga kiitlevad, kuid nendega ise koos kasvada ei taha. Töötame Evaga ühes majas – Eva kirjutab nii Tervis Plussis kui ka Eesti Naises – ja nägin tema lapselaste saabumist natuke kõrvalt. Ta lehvis mööda koridore ja säras, nagu oleks uuesti emaks saanud!
Olen tähele pannud, et lapsed, kel on vanavanematega tihe kontakt, on tasakaalukamad ja tunduvad kuidagi õnnelikumad – lapsel on peale vanemate veel mõni turvaisik ja lähedane suhtlus vanema generatsiooniga rikastab nende mõtte-maailma. Aga see rikastab ka vanaema oma, nagu ütleb Eva: “See on suhe, mis mind emotsionaalselt toidab! Nagu mõnele mägimatk või trenn. Lülitan end kõigest välja ja pühendun väiksele inimesele.” See toidab ka väikelaste vanemaid emotsionaalselt, kui nad saavad vahel usaldada oma kõige kallima pisikese kõige kallimate vanemate hoolde ja minna õhtul nautima kontserti või kellegi teise valmistatud õhtusööki. :)
Head emadepäeva!