Ema murest murtud: 1. klassi laps pole koolibiidile veel pihtagi saanud ja nüüd peab distantsõppele jääma!
Kuidas teie kevadel sellise olukorra lahendasite? Kodukontorist pole võimalik meil oma tööd kahjuks kummalgi teha, aga 1. klassi laps pidevalt üksi kodus, ilmselt ninapidi ekraanis ja sugugi mitte õpitöödega seoses, tundub ka halvim võimalik variant, et siis õhtul uimasena, kui meie töölt jõuame, õppima hakata alles.
Samas olukorras kevadel olnud sõbrannad on mulle soovitanud, et ma võtaksin palgata puhkuse, aga siis oleme teadmata ajaks kehvas rahalises seisus, hakkama ilmselt saaksime, aga kas just hästi? Põhipuhkuse kasutasin juba kevadel, kui lasteaeda viia teda ei tahtnud, mees ka, ja nii ma siin istun ja leiutan. Olen isegi tänulik hetkel, et planeeritud beebit meil aasta alguses eostada ei õnnestunud, sest absoluutselt ei saa aru, kuidas veel kahe või enama lapsega vanemad selles segases ajas toime tulevad, kui keegi juba n-ö kohustusteealine. Emad-isad, kel võimalik, käivad näiteks korraga kodukontoris siis tööl, samal ajal 3. ja 10. klassis, on kokad, koristajad ja hetkel veel päkapikud ka?
Saan aru, et 1. klassi kodutööd on kerged ja oskan aidata nendega ka kell kaheksa õhtul - enim aga muretsen just, et seda õiget kooliharjumust mu lapsel veel kujuneda ei jõudnudki ja vaevalt ka kujuneb. Saab seda üldse kodus kujundada? Soovitage, kuidas seada üles õppimiseks õdus keskkond ja millised reeglid on teil õppimine-vaba aeg osas seatud just alles alustavale kooliõpilasele.
Kas 1. klassi lapse üldse saab koju pikkadeks päevadeks ka usaldada ja mis on tähtsaim, mille pärast sellistel puhkudel muretseda (lisaks kõhutäiele)?