Ema poja ootamatust diagnoosist: istusin ja paitasin teda, nutsin lohutamatult, teadmata, mis temaga toimub

Aasta tagasi oli Triinu ja Marko peres rõõmus aeg — pere pesamunal Mia Gretel oli just täitunud esimene elukuu ja pere elukorraldus oli vastsündinu mullist vaikselt välja murdmas ning taaskord tavapäraseks muutumas. Pereliikmed, sealhulgas 9-aastane Steven ja 14-aastane Vanessa-Debora, olid pisikese õega harjunud ja Marko tööle naasnud.

Saatuslik päev, 18 november, oli nagu iga teine päev oma hommikuste toimingute, kooli ja trenniga. Ei midagi, mis oleks viidanud eesootavale. Triinu meenutab, et Steven oli küll magama minnes tavapärasest emotsionaalsem, ent pani selle väsitava koolipäeva arvele.

Paarkümmend minutit pärast laste voodisse panekut kuulis Triinu aga äkitselt tugevat mürtsatust, millele järgnes Steveni kõrvulukustav nutt. “Ta oli voodist välja kukkunud ning enda sõnutsi enne seda “värisenud”,” meenutab Triinu. Ta võttis poja kaisssu ja helistas parameedikust õele ning siiani mäletab selgelt, kuidas ta magavat last õde oodates paitas ja lohutamatult nuttis. “Ma ei teadnud, mis meie lapsega toimub