Ajal, mil lastetreeningud on peatatud ja lapsed on sunnitud koduseinte vahel õppima, on liikumine Junsoni sõnul nagu ravim. Igasugune füüsiline tegevus tugevdab luid ja lihaseid, parandab vastupidavust ja aitab stressi maandada. Liikumine tõstab ka vaimset sooritusvõimet, parandab lihastasakaalu ja rühti, aitab vältida ülekaalulisust.

“Aga eks ravimi võtmisega ongi nii, et kõigile selle manustamine ei meeldi. On lapsi, kes loomu poolest ongi väga elavad ja liikuvad, aga ka neid, keda tuleb aktiveerida. Parim abiline on toetav lapsevanem, kes ise head eeskuju näitab,” tõdeb ta.

Kehalise kasvatuse õpetajana töötades kogeb Junson, et laste liikuma suunamine on sellises olukorras väljakutse. “Olen püüdnud oma õpilastes tekitada õues liikumise harjumust ja palunud saata nädala jooksul liigutud sammud. Eesmärgiks oleme pannud kahel korral nädalas vähemalt 8000 sammu. On õpilasi, kes teevad seda joostes ja ületavad nädalamiinimumi mitmekordselt, kuid ka neid, kes täidavad ülesande täpselt ja teistel päevadel on samme 500,” räägib ta oma kogemustest.

Lisaks on õpetaja soovitanud konkreetseid treeningvõimalusi Internetis, kus keskendutakse teadlikult rühti ja kehahoidu toetavate lihaste treenimisele.

Selline süsteem töötab tema sõnul gümnaasiumiastme õpilaste hulgas, kus üldine terviseteadlikkus on juba suurem ja iseseisvalt liikumine ja treeningute tegemine toimib. Keerulisem on olukord noorema kooliea lastega, kes vajavad sportimisel enam juhendamist ja treeningkaaslaste puudumisel langeb see pool nüüd lapsevanema kanda. “Samas leian, et see ongi hetkel kvaliteetaeg, kui liigume oma lastega koos väljas või teeme koos mõnd toredat harjutust!” ütleb ta.

Nõuandeid, kuidas lastele uusi liikumisharjutusi õpetada

Junson annab nõu, et laste puhul töötab hästi, kui alustada kergematest ülesannetest ja tasapisi minna keerulisemaks ja raskemaks.

Näiteks alustage hüppenööriga hüppamist, sulghüpetega, seejärel proovige hüpata ühel jalal, edasi põlvetõstest hüplemine... ja lõpuks proovige siduda kõik erinevad hüplemise versioonid üheks katkematuks tervikuks.

Samuti alustage kätekõverduste harjutamist põlvedelt või käed pingil ja järk-järgult tugevamaks muutudes tõstke põlved ja toetage käed maha.
“Pakkuge neile väljakutset, mis nõuab harjutamist. Iga laps tunneb rahulolu ja rõõmu, kui ta saab hakkama millegi uuega.. Tunnustage oma lapsi ja tehke nendega kaasa!” soovitab ta.

Koroonaajal soovitab Junson koos perega matkamist terviserajal, mere ääres või metsas, mis on kasulik ja tervislik. “Laste puhul aga see sõna tervislik sageli ei tööta ja neile pakub enam huvi, kui liikumisel on mingi lisaväärtus. Näiteks kui liikumistrajektoorist moodustub mingi põnev kujund või hoopis orienteerutakse ja jõudes kontrollpunkti, pead lahendama vastavas äpis oleva ülesande. Nii kogunevad liikumiskilomeetrid märkamatult ja samal ajal on põnev,” soovitab ta proovida.

Tore on ka sõnamäng. See käib nii - valige teema, näiteks sport, ja järgmine sõna peab algama eelmise sõna viimase tähega. Sellisel viisil liikudes on kohe mitu kasutegurit korraga.

Samuti peaks igal lapsel olema pall. Väike vahend, aga palju võimalusi! Kas viskad korvi või lööd väravasse või proovid võrkpalli söödutehnikaid.

Jalutades kivisel rannal, korraldage viskevõistlus. Kas proovite lutsu visata või püüate võimalikult kaugele kivi lennutada. Hea liikumisvabaduse annavad jalgrattad, millega kergliiklusteedel kimada ja erinevaid marsruute läbida. Võimalusi liikumiseks pakuvad veel rulluisud, tõukerattad, penny’d, longboardid jne.

Kuna veedame palju aega kodukontorites ja koduõppel, soovitab Junson kogu perel vaadata üle oma rüht ja mõelda, kuidas istuda ja kasutada oma keha nii, et see oleks ikka jätkusuutlik. Istudes jälgige, et oleksite otse arvuti suunas ja toetage küünarnukid lauale lõdvestades õlgu. Tunnise töötamise järel leia võimalus tõusmiseks ja sirutamiseks. Hea on venitada rinnalihaseid ja puusapainutajaid - lihaseid, mis istumisest pinges on. Jõudu tuleks arendada ülaselja – kõhu- ja tuharalihastes. Just nende lihaste hea toonus tagab meile sirge rühi. Iseseisvaks tegemiseks lastele soovitab Junson Netfiti toredate treenerite poolt tehtavad spetsiaalsed noortetreeningud.

“Samas, kui olen õpilastele pakkunud võimalust ise otsustada, millist treeningut netist teha ja palunud ka oma valikut põhjendada, on tulnud väga erinevaid vastuseid. On neid, kes tunnistavad, et vajasid rahulikku stretching’ut või joogat, et pingeid maandada, aga ka neid, kes nautisid tantsulisi tunde. Tean peret, kus lapsed teevad koos kaasa hommikuvõimlemise kavasid. Need on lihtsad ja tõhusad,” ütleb ta.

Planeerimine on kõige alus!

Vanemad töötavad praegusel ajal paratamatult ülekoormusel. Kuidas olla korraga vanem, töötaja, koristaja, õpetaja, kokk ja samal ajal ka treener? Junson rõhutab, et siinkohal on oluline ajaplaneerimine.

“Meie paneme päev varem plaanid paika ja kes, millal ja mida peab tegema. Meie peres on lapse kohustuseks ka koeraga õues jalutamine ja seda 2 korda päevas iga ilmaga. On päevi, kus perelemmik on meie ainuke motivaator väljas liikumiseks, aga sageli muutub nii-öelda sundkäik heaks restardiks pigem koeraomanikule endale,” räägib ta oma pereelust ja lisab, et treenerina on tema elu praegusel ajal rahulikum - vähem on kindla kellaaja peale rahmeldamist trennist trenni, kuid tema päevaplaani kuulub kindlasti mingi treening iseenda vormis hoidmiseks.
Lapsega koos liikumine jääb tavaliselt nädalavahetustele.

Spordipisikuga nakatavad vanemad

“Mul on lapsepõlvest tore mälestus, kus isa hea suusatajana, võttis mind suusatama kaasa pikemale ringile ja kui mul tagasiteel väsimus peale tuli, siis sidus ta mind nööriga enda taha ja liuglesin nii koduni! Eks minu enda spordipisik ongi isalt päritud,” räägib ta enda lapsepõlvest.

Oma lastega on Junsonil sel nädalal iseäranis popp plank challenge. “Harjutasime seda üsna nõudlikku kombinatsiooni ehk mitte lihtsalt plangu hoidmist, vaid samal ajal erinevate liigutuste sooritamist muusikasse ja saatsime ka sugulastele ja tuttavatele harjutamiseks. Jagasime oma sooritusi video teel ja tunnustasime tublimaid. Trenn missugune!” räägib ta.

Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit on käivitanud ka kampaania #Lapsedliikuma! Uuri lähemalt Facebookist ja liitu ka! Samamoodi juhib laste vähesele liikumisele tähelepanu Haigekassa kampaania, mille video vägagi mõtlemapanev: