Isegi noorena, kui Anne oma elu täiskasvanuna ette kujutas, tundus talle lastega tulevik keerulisena. "Ma ei näinud, et lapsevanemaks olemine tekitaks minus elevust ja võiks mulle rõõmu tuua. Mul oli tore lapsepõlv, ma olin armastatud. Nii et laps olla oli tore. Kuid minu jaoks oli vanema rolli nägemine väga üle pea käiv - see tundus täis ohverdusi ja kannatusi.

Koos psühhiaatriga jõuti selgusele, et selline mulje jäi Annele oma ema ja tädi kõrvalt jälgides. "Nägin, et nad seadsid esikohale kõik teised peale enda. Nemad ärkavad hommikul, koristavad maja, teevad süüa ja kulutavad raha, mis neil on, lastele, oma meestele, ümbritsevatele inimestele ning ei hoolitse tegelikult enda eest.

Jaga
Kommentaarid