"Olen näinud ka 7000 eurot kuus teenivaid inimesi, kes tulevad vaevu ots-otsaga kokku, aga ka miinimumpalka saavaid üksikemasid, kes suudavad säästa," räägib Naisinvestorite Klubi asutaja Kristi Saare. "Arvatakse, et finantsdistsipliin tekib siis, kui palk tõuseb, aga see pole sugugi nii. Koos sissetulekutega kasvavad tihti ka väljaminekud."


"Lapsed hoidisid meid koos piisavalt kaua, et teineteist tundma õppida," tõdeb Jaan Tätte Jr ehk Meisterjaan oma paarisuhte kohta. "Võib-olla oleks elu lasteta suhte puhul meid lahku viinud." Pärast esimese lapse teist eluaastat hakkas suhe alla minema, tõdeb mees, ent rõõmustab, et esimese lapse 4-5-aastaseks saamise järel hakkasid asjad taas ülesmäge minema.


Pelgulinna sünnitusmaja sünnitusosakonna vastutav ämmaemand Merit Tammela räägib, kui keeruline on pidada läbirääkimisi, kui naine on juba ette negatiivselt meelestatud. „Seda ei tohi, toda ei tohi ja seda ma ei taha... Siis me peame läbi rääkima ja nõustama ja leidma, kust see hirm on tulnud,“ jutustab Tammela. Tema sõnul on naisi, kes siiski jäävad oma tõekspidamistele kindlaks, seda enamjaolt usulistel põhjustel, ja sellisel juhul ei saa personal teha muud, kui loota, et sünnitus kulgeb loomulikult ja riskivabalt.


„Sõbrannad ütlesid alguses mulle, et suhe on alati kahepoolne ja võib-olla ta alles kohaneb isarolliga,“ meenutab vägivaldsest suhtest avameelselt rääkiv Evelin. Selleks ajaks, kui mees vaimselt vägivaldselt muutus, oli naine rase. Füüsiline vägivald algas siis, kui naine oli juba kahe väikse lapsega seotud ja suhtest põgenemine oli üha keerulisem.


„Vaktsiinid ei nõrgesta immuunsust, vaid vastupidi – aitavad selle arengule kaasa,“ sõnab Tartu Ülikooli teadur Erik Abner, kes kommenteerib meelsasti kaheksat levinumat müüti, mida vaktsineerimisvastased argumentidena kasutavad.


„Kergemad rebendid tekivad umbes 75% sünnitustel. See käib sünnituse juurde, eriti kui oled esmasünnitaja,“ tõdeb Ida-Tallinna Keskhaigla naistearst Angela Kalamees. „Võiks arvestada, et kui beebi ja platsenta on sündinud, tuleb enamasti veel natuke õmmelda,“ lisab naistearst Kristel Krunks.

“Mõtlesin, et mis see emaks olemine siis ära ei ole, lapse saamine ju ainult rikastab minu elu! Aga paraku see kõik nii lihtsalt ei läinud,” meenutab Reili Miggur, kes jagab avameelselt oma sünnitusjärgse depressiooni lugu.


"Kunagi pole hilja reageerida," räägib Kiusamisvaba Kooli tegevjuht Triin Toomesaar, lugedes Kristiina Ehini poolt raamatukaante vahele pandud lugusid koolikiusamisest. Toomesaare sõnul sõnul ei tohiks jätta kiusamisele reageerimata kas või hiljem sellest kellelegi rääkides, kui ka kohe ehmatusesst tardunult sekkuda ei julge näiteks.


„Klassijuhataja nägi vorpe ja sinikaid mu kehal, aga ei teinud mitte midagi. Olen pettunud, et selline inimene töötab lastega. Ka mu ema ütles, et kui väljapoolt oleks tulnud mingigi abi, oleks asi olnud lihtsamini lahendatav. Aga kõik vaatasid lihtsalt vaikides pealt,“ räägib vägivaldse kasuisaga kasvanud Kristiina.


„Koduvägivald ei alga esimese löögiga. Kui see nii oleks, võiks naine lihtsalt minema kõndida. Selleks hetkeks, kui rusikad mängu tulevad, pole naisel enam sellest kellelegi rääkida, sest mees on vaikselt tema suhted muu maailmaga läbi lõiganud,“ nendib näitleja ja lavastaja Mari-Liis Lill.