LGBT+ noorte mured ja hirmud. „Tunnen, et olen oma vanematele vastik. Vajasin, et ema mind ära kuulaks, mitte karjuks“

Olgugi et LGBT+ teismelised julgevad üha rohkem kapist välja tulla, leidub Eestis hulgaliselt noori, kes tunnevad hirmu oma vanemate homo- või transfoobia ees. Abieluvõrdsuse vastaste sõnavõtud teevad olukorra ainult hullemaks.

„Miks ma selline olen?“ ja „Kust see kõik on tulnud?“ on küsimused, millele soovivad vastust saada paljud LGBT+ noored: lesbid, geid, biseksuaalid, transsoolised jt. Täpset vastust neile küsimustele ei oska anda ka spetsialistid.

Igor (15) elab Tartus. Varasest lapsepõlvest mäletab ta, et kui lasteaias kodu mängiti, tahtis ta olla ema, laps või koer. Peaasi, et mitte pereisa. Ehkki vanemad Igorile kunagi nukku ei ostnud, meeldisid talle Barbied. „Kasvatajad rääkisid mu vanematele, et mängin kogu aeg nukkudega ja et panin kodumängus palli pluusi alla, et rasedat matkida. Kuna mu vanemad on veendunud õigeusklikud, võtsid nad seda tõsiselt. Mäletan karjumist ja paljusid kirikukülastusi,“ suudab ta nüüd asja üle isegi muiata.