Kas allergiatest võib välja kasvada? Allergoloog vastab kuuele enim esitatud küsimusele allergiate kohta

Statistika põhjal põeb iga viies inimene elu jooksul mõnda allergiat. Laste puhul on peamiseks probleemiks sealjuures toiduallergiad. Millised toiduained neid kõige rohkem tekitavad ja kuidas ise paranemisele kaasa aidata? Vastab Triine Annus, Ida-Tallinna keskhaigla lasteallergoloog-juhtivarst

Loe ka: „Mu lapsel on allergia kõige vastu. See muutub kiirelt – eelmine kord avastatud asi on järgmine kord kadunud.“

Miks allergiad tekivad?

Allergia on organismi immuunsüsteemi ebatavaline reageerimine ainete suhtes, mida inimesed normaalselt peaksid taluma. Allergia tekke põhjuseks on päriliku eelsoodumuse ja keskkonnategurite koosmõju. Kas, millal ja millisel kujul allergia ilmneb, seda ennustada ei saa.

Millised on levinumad allergiad?

Toiduainetest põhjustavad allergiat varases lapseeas sagedamini piim, muna, nisu, maapähkel ja soja, hilisemas eas muud pähklid, kala, koorikloomad, puuviljad ja seemned. Õhu kaudu levivatest allergeenidest on olulisemad tolmulestad, koduloomadelt pärinevad allergeenid ja õietolmud.

Millised märgid viitavad allergiale?

Allergianähtudeks on esimesel eluaastal enamasti lööbed ja seedetraktivaevused, hiljem ka nohu, silmapõletik, köha, hingamisraskused, mingi kehapiirkonna sügelus või turse, üksikjuhtudel vererõhulangusest tingitud šokk. Kõik need sümptomid võivad esineda ka muudel põhjustel, ilma allergiata, seetõttu on kindlasti vaja nõu pidada arstiga. Allergia diagnoosimiseks on väga oluline jälgida, millega kokkupuutel ja kui kiiresti vaevused tekivad.

Mis saab edasi, kui lapsel on allergia(d) diagnoositud?

Allergia sümptomid, kulg, raskus ja vallandajad võivad olla väga erinevad. Seetõttu on ka ravi ja allergeenide vältimise vajadus erinev ja seda peab alati otsustama koos arstiga. Eriti oluline on see toiduallergia kahtluse korral – igaks juhuks peetavast dieedist on rohkem kahju kui kasu.

Kas allergiatest võib välja kasvada? Kas ja kuidas saab ise kaasa aidata paranemisele?

Varase lapseea piima- ja munaallergia enamikul mõne aastaga taanduvad. Muudest toiduainetest ja õhu­kaudsetest allergeenidest tingitud allergia on enamikul püsiv. Arsti soovituste järgimine aitab kindlasti vältida haiguse süvenemist ja võib-olla mõnel puhul soodustada ka allergia möödumist. Teatud juhtudel võib arst soovitada ravi, mis seisneb allergeeniga harjutamises kindla skeemi järgi. Ka siis, kui allergia möödub, jääb soodumus allergiaks ikka alles ja see võib hiljem ilmneda mõnel muul kujul.

Kui tihti kujuneb allergia pinnalt välja astma?

Allergilise nohu korral kaasneb või lisandub astma umbes 40 protsendil. Adekvaatse ravi korral see enamasti lapsele mingeid lisapiiranguid ei sea.

Loe ka: Ema: kahtlustasime korduvalt koroonat, kuni viimaks saime tõe jälile, miks laps tegelikult pidevalt on nohune, köhib ja aevastab