Päevaõppes õppimine võib tunduda nagu täiskohaga töö, mistõttu paljud inimesed ei mõtlegi töötamise kõrvalt õppima asuda. Tegelikkus on aga tänaseks oluliselt muutunud ning õpinguid saab väga edukalt ka töötamisega ühildada. „Minu jaoks jääb kõige eredamalt meelde kooli paindlikkus,“ sõnab noorsootöö eriala vilistlane Laidi Grauen, kes lõpetas 2023. aastal õpingud cum laude.

Mida on vaja töö- ja koolielu ühildamiseks?

Ennekõike on vaja paindlikkust, oskust näha lahendusi ning loomulikult kokkulepet õppejõudude ja tööandjaga.

Selleks, et töö- ja koolielu ühildada, on mitmeid viise – alates õppepuhkusest ja lõpetades kokkulepetega tööandja ja õppejõududega. Esmakursuslastele tundus täiskohaga päevaõppesse asumine esialgu hirmutav, ent õppepuhkus ja hübriidõpe võimaldavad väga hästi saada nii töö kui ka kooliga hakkama.

Moonika Tsilk

„Semestri alguses kasutasin oma vabu päevi, seejärel õppepuhkust, vajadusel saan kevadel kasutada ka oma puhkuse jääki ning see kõik on varem mu töökohas kooskõlastatud,“ sõnab Narva kolledži esmakursuslane Moonika.

Noorsootöö on aja poolest üsna paindlik töö ning kui noored soovivad näiteks korraldada noorteka ööd või mitmepäevast matka, siis tekivad ületunnid ning neid on võimalik võtta välja vabade päevadena, mil tegeleda õppetööga.

Mõned õppeained on ka korraldatud üle veebi, mis teeb samuti töö- ja koolielu ühildamise lihtsamaks. „Juba kandideerimisel oli mul palju küsimusi, kas ja kuidas on võimalik päevaõpet tööga ühildada. Kui septembris alustasin, siis käisin peaaegu iga päev autoga üle 200 km kooli ja tagasi, mistõttu sain peale loenguid minna otse tööle ja ei pidanud õppepuhkust võtma. Lisaks tulid mitmed õppejõud vastu hübriidloengutega ning sain nendes loengutes osaleda tööl olles,“ toob noorsootöö õppekaval õppiv esmakursuslane Brita välja. „Nüüd aga oleme 1. juulist kogu perega ametlikult kolimas Ida-Virumaale elama ja me ei kahetse seda otsust!“ sõnab ta.

Samaaegne õppimine ja töötamine on omaette väärtus

Samal ajal õppides ja töötades on võimalik koheselt õpitut ka praktikasse rakendada ning koos noortega ära proovida. „Siis on näha, kuidas mõni meetod päriselt töötab,“ toob Moonika välja peamise kasuteguri. „Kuid ärme unusta – õppimisele kuluv aeg on päris suur ning vahel tuleb selleks kasutada ka unetunde, mis on omakorda koormav. Minu puhul on ka vahemaa kooliga üsna suur, seega kulub ka kolledžisse liikumiseks mitmeid tunde,“ tunnistab ta. Sellegipoolest ei ole Moonika entusiasm õpingutega jätkata veel raugenud.

Brita Tõnne

„Minu arust on nii lahe ja oluline koheselt praktiseerida seda, mida sa õpid. Ma olen selline inimene, kes peab uued asjad kohe järele proovima, et aru saada, kas antud meetod või süsteem toimib minu ja noorte vahelises koostöös,“ ütleb Brita. Kohene praktiseerimine kinnistab värskeid õpinguid. Näiteks ainekursuse „Noortenõustamine ja infoteenus“ noorteinfo osas sai Brita väga palju uusi mõtteid, kuidas noorteinfot edasi anda ning teha seda noortele kättesaadavamaks. Ka Kaidi ja Aleksandra toovad välja, et parim asi kooli- ja tööelu ühildamisel on praktika, mil saab koolist saadud teoreetilisi teadmisi kohe praktikasse rakendada ning erinevaid meetodeid noorte peal katsetada.

Soovitused tulevastele üliõpilastele

Noorsootöö üliõpilased on veendunud, et töö- ja koolielu ühildamine on võimalik – seda ka päevaõppes. „Ole tasakaalukas, tee endale ise ajakava ning järgi seda, võta aega iseendale ja ole positiivne!“ soovitab Moonika. „Ära unusta ka kursusekaaslaseid ja teisi üliõpilasi, kes sulle alati toeks saavad olla,“ lisab ta.

„Ära karda! Kartmine on üks suur hirm, mida on võimalik alati ületada, kui sul endal on selleks tahtmine,“ julgustab Brita. „Käega lüüa on lihtne. Alguses on raskem just aja planeerimine ja mugavustsoonist välja tulemine, kuid sa ei ole sel teekonnal üksi. Ülikoolist saad endale teise pere, kes sind toetab ja aitab, ning selleks on nii õppejõud, kursusekaaslased kui ka kaasüliõpilased. Ole aus enda ja teiste vastu, siis tulevad kompromissid kergemalt mõlemale poolele,“ tunnistab Brita.

Kaidi Forostovets

„Võtke üks päev korraga. Tööl käies on võimalik päevaõppes õppida, kui ise palju pingutada. Vahel tekib ka käega löömise tunne, kuid siis tuleb enda seest või kursusekaaslaste abiga motivatsioon ja tugi üles leida, vahepeal välja puhata ning edasi minna,“ lausub Kaidi.

„Tööandjad on huvitatud kõrgelt kvalifitseeritud töötajatest ja lähevad teiega kompromissile. Samamoodi on meie programmi õppejõud väga lojaalsed ja paindlikud, nii et ka nendega on võimalik kokkuleppele jõuda. Mõnikord võib olla keeruline, kui on palju kodutöid, kuid see on seda väärt,“ julgustab Aleksandra tulevasi üliõpilasi.

Aleksandra Shcherbakova

Kasuta töökohapõhise õppe võimalusi

Lisaks sellele, et Tartu Ülikooli Narva kolledžis on õpingutele paindlik lähenemine, on olemas erinevaid võimalusi oma õpingute planeerimiseks töökoha kõrvalt.

Näiteks alustati 2023. aastal töökohapõhise õppe piloteerimisega, kus igal õppeaastal on võimalik mitmeid aineid läbida oma töökohal. Praeguseks on esimesed üliõpilased seda võimalust juba kasutanud. „Mulle pakuti pärast praktikal käimist noortekeskuses tööd ja see on minu meelest väga hea viis praktika lõpetamiseks,“ toob välja noorsootöö 3. aasta üliõpilane Elen Sang.

Kindlasti on juba töötaval üliõpilasel läbitud nii mitmeidki täiendkoolitusi ning tööelust omandatud kompetentse, mida on võimalik kanda üle, kasutades varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist.

Tutvu lähemalt Narva kolledži noorsootöö erialaga siin.

Jaga
Kommentaarid