Kohanemine sõimerühmaga: lapse kiire üksinda jätt tõi tagasilöögi – pojal tekkis hirm, et ma kaon

Põnni esimene lasteaia-aasta põhjustab suurt ärevust. Mis oskusi lapsele õpetada ning kuidas ennast ja last vaimselt ette valmistada?

Kohe esimestel lasteaiapäevadel palusid õpetajad Liisil paariks tunniks koju minna ja Oliverile lõunasöögi ajaks järele tulla. „See oli paraku viga, mis kahjustas meie lasteaiatee algust,“ tunneb ema tagantjärele. „Lapse kiire üksinda jätt tõi tagasilöögi – pojal tekkis hirm, et ma kaon.“ Et seda ületada, jäi Liisi järgmistel päevadel lasteaeda kohapeale. Rühmatuppa ei läinud, aga kui Oliver muutus kurvaks, oli tema jaoks olemas. Nii taastus pojas usaldus, ta harjus õpetajate, ruumide ja ajakavaga.

Alles paari nädala järel hakkas Liisi pärast lapse üleandmist ära minema. „Loomulikult toimus see esmalt nutuga, aga selleks ajaks oli lapses tekkinud usaldus, et tulen talle lubatud ajal järele,“ selgitab ema. Õpetajate sõnul oli laps päeval aktiivne ja rõõmus kaasategija, hommikune nukrus läks kiirelt üle.