Nippe noortele: kuidas hakata esimese töökohaga jõukust kasvatama

Juunis toimus paljude noorte elus suur muutus, kui läbi sai pikk koolitee ning ees ootab karjääri ehitamise teekond. Coop Panga ja Tuleva eksperdid jagavad, kuidas esimese töökohaga ämbreid mitte kolistada ja endale hoopis jõukamat tulevikku kindlustada.

Tööturule sisenemisel on kõige tähtsam, et töökoht oleks ametlik, mis tähendab töölepingut ning seda, et kogu palga pealt tasutakse nii tulu- kui ka sotsiaalmaks. „Kuigi nn ümbrikupalk pole Eestis eriti levinud, võib seda kohata eelkõige just noorte töötegijate seas. Varimajanduse uuringu järgi ütleb lausa kolmandik 16–29-aastastest, et teab mõnda inimest, kes saab ümbrikupalka,“ sõnas Tuleva juhatuse liige Sten Andreas Ehrlich.

Töömaailma sisenedes võib tunduda, et ümbrikupalk on töötajale kasulik, kuna vähem raha peab maksma riigile ja rohkem raha saab kätte. Ehrlichi sõnul tekitab ümbrikupalk töötajale tegelikult hoopis suurt kahju. „Kui palgalt ei tasuta makse, pole töötajal ravikindlustust ning ka tulevane pension on märkimisväärselt väiksem. Samuti ei teki ümbrikupalgaga töötades õigust ei koondamis- ega töötushüvitistele,“ selgitas ta.

Ümbrikupalgaga lükatakse vastutuskoorem töötaja õlule, sest maksuamet võib maksmata jäänud summad nõuda hiljem välja töötajalt endalt. Seega tasub töötajal hoolega jälgida, et kõik toimuks seaduslikult. Igal inimesel on võimalik maksu- ja tolliameti iseteenindusest ise kontrollida, kas tema palga pealt on kõik maksud tasutud ja sellega ka vastavad hüved tagatud.

Esimese palga laekumisel loositakse töötajale automaatselt välja ka II samba pensionifond. Loosirattas on kolm Eesti kõige odavamat aktsiatesse investeerivat pensionifondi. „Kõik loosimisel olevad fondid on head ja sobivad noortele pensioni kogumiseks. Seega ei pea tööd alustav noor oma II samba pensionifondi valiku pärast muretsema. Samas saab soovi korral fondi igal hetkel muuta ning asemele võtta mõni teine madalate tasude ja suure aktsiate osakaaluga fond,“ ütles Ehlich.

Noorena on lihtsam kogumisega alustada

Tööle asumisel ja palga laekumisel tasub võimalusel koguda ka II sambale lisaks. Selleks on kaks väga olulist põhjust.

Esiteks, varakult säästmisega alustamine on enamasti lihtsam kui hiljem pihta hakkamine. Ehrlichi sõnul kasvavad tavaliselt inimeste tarbimisharjumused koos sissetulekuga. Koolis käies ollakse harjunud elama kokkuhoidlikult, kuid palka saades muutuvad senised „luksused“ igapäevakuludeks. Hiljem on jooksvate kulude vähendamine aga oluliselt keerulisem, sest nendega ollakse juba harjunud. Hoopis lihtsam on juba enne esimese palga saamist otsustada, kui suure osa sellest peaks tuleviku jaoks kõrvale panema.

Teiseks, varakult kogumisega alustamine töötab noore kasuks. Igal aastal teenitud tulu hakkab teadlikult raha paigutades omakorda tulu teenima ja nii kasvab kogutud raha lõpuks nagu mäest alla veerev lumepall. Selle efekti nimi on liitintress ning seda on kutsutud lausa kaheksandaks maailmaimeks.

Kõiki samme saab enda jaoks automaatseks muuta

Kogumisel on kõige tähtsam järjekindlus. Tulemust mõjutab kõige rohkem säästumäär ehk kui palju kulutamise kõrval raha kõrvale ja kasvama panna. Iga kuu 100 eurot lihtsalt kõrvale pannes kasvab kogusumma 10 aastaga suuremaks, võrreldes sellega, kui iga kuu investeerida 50 eurot, millel oleks garanteeritud 10% tootlus. Esimesel juhul koguneks kokku 12 000 eurot, teisel juhul 10 200 eurot.

Kõige parem on muidugi kombineerida kõrgemat säästumäära ja head tootlust, teha mõlemat pidevalt ning pikka aega. Käitumisteadlane Mike Norton on võtnud lühidalt kokku, et enamike jaoks on säästmine igav ja keeruline. Kui iga kuu peab otsustama, kas säästa sihikindlalt edasi või mitte, on vaid aja küsimus, mil tahtejõud nõrgeneb ning valik langeb mõne lühiajalise lõbu kasuks.

Selle ennetamiseks tuleks kogumine muuta võimalikult automaatseks ning panna raha tööle juba enne seda, kui see üldse pangakontole jõuab ja ostlema meelitab. Näiteks on nüüd võimalik suurendada säästumäära, tõstes II samba maksemäära 2% pealt 4% või 6% peale. Teine lihtne ja automaatne viis kogumiseks on seadistada III sambasse püsimakse.

Kust kogumist alustada?

Coop Panga erakliendipanganduse juhi Karel Parve sõnul tuleks esimese asjana kaardistada oma tänane rahaline seis ning vaadata üle, et poleks mõnda kõrge intressiga kiirlaenu või õppelaenu. Kui on, siis tasub esmalt maksta see tagasi.

Seejärel saab kasutada ära pensionisammaste pakutavad võimalused. Nooretel on kogumisel väga suur eelis, kuna vaade on pikk ning lühiajalised langused ei morjenda.

II samba maksemäära tõstmise ja III sambas kogumisega saab nutikalt ära kasutada maksusoodustusi ning madalaid teenustasusid. Ise mujale investeerides tuleb üldjuhul maksta tunduvalt suuremaid tasusid. Kokku saab maksusoodustusi ära kasutades koguda pensionisammastesse kuni 25% oma sissetulekust.

Kui aga on soov koguda raha mõne kindla eesmärgi jaoks, näiteks reis või oma kodu, või luua endale meelerahufond, kust saab ootamatuid kulusid katta, siis tasuks ka see raha paigutada eraldi intressitulu teenima. Näiteks pakuvad pangad jätkuvalt häid intresse tähtajalistele ning kogumishoiustele.

Mõnekuuliseks või -aastaseks kogumiseks ja hoitava raha tootluse maksimeerimiseks on Parve sõnul mõistlik panustada tähtajalistele hoiustele. Kui aga tegemist on igapäevaste kulude või ootamatute väljaminekute jaoks mõeldud varuga, mille puhul on oluline raha kiirelt välja võtta või jooksvalt lisada, võiks sääste hoida kogumishoiusel, kus aastane tootlus jääb 2% juurde. Kõige parem lahendus on aga kombinatsioon neist kahest.

Kui pensionisambad on maksimeeritud, eesmärgistatud hoiused tehtud ning tänu tublile säästuharjumusele raha endiselt üle, siis edasi on taevas valla ning võib hakata investeerima ka mujale, sest tagala on kindel ning rahaline seis hea.