Kas abielu teeb perest päriselt perekonna? „Kui ta poleks tahtnud abielluda, oleksin tundnud, et ta pole südamega suhte juures“

Eestis räägitakse palju lahutuste suurest arvust, mitte abiellujate hulgast. Kas tänapäeval on abielu oma mõtte kaotanud? Või siiski mitte? „Kui Madis poleks tahtnud minuga abielluda, oleksin tundnud, et ta pole mulle ja perele pühendunud,“ tunnistab Maria, kes on abielus olnud üheksa aastat.

Ühed leiavad, et abielu ei muuda midagi, annab vaid ühise perekonnanime. Teised kirjeldavad, et abielludes lisandus emotsionaalne ja majanduslik turvatunne ning kogu suhe sai uue hingamise. Eriti teravaks muutub abielu ja sellega kaasneva kindlustunde küsimus siis, kui on plaanis luua pere või on lapsed juba sündinud.

Statistikaameti andmetel on viimastel aastakümnetel püsinud abiellujate arv üsna sarnane, jäädes 5500–6500 inimese vahele aastas. Mullu abiellus 6504 inimest. „Abielu ei ole lihtsalt statistika. See on elav, hingav ja tähenduslik side, mida inimesed endiselt hindavad ja valivad, vaatamata kõigele, mida ümbritsev maailm ütleb,“ kinnitab pulmakorraldaja Tiia Maria.

Küsisime paaridelt, millised on olnud abiellumise põhjused ning miks mõni ei näe abielul mõtet isegi pärast pikka kooselu ja laste saamist