KREET ROSIN | Lapsepõlve traumad mõjutavad meid terve elu

Vabastamata traumadest moodustuvad justnagu kammitsevad köidikud, mis ei lase elada täiel rinnal. Õnnetu sisemine laps soodustab täiskasvanu käitumist emotsionaalselt ebaadekvaatselt ning ennast ja teisi kahjustaval moel. Selle tulemuseks võivad olla ebakõlad tööl, suhetes ja tervises," ütleb terapeut Kreet Rosin.

Lahendamata traumade köidikud sisaldavad hingevalu, hirmu, viha, vimma, süütunnet, kibestumist ja muid saboteerivaid emotsioone. Need on salvestunud meie „emotsionaalsesse kehasse" ning andnud panuse sisemise lapse - kes on olemas meist igaühes olenemata vanusest - muutumisele haavatuks ja õnnetuks. 

Mida saab teha lapsevanem, et vältida lapsel traumasid?

Ma pole kindel, kas neid on võimalik täielikult vältida. Lapsed suudavad trauma genereerida täiesti süütutest olukordadest. Näiteks kui vanem ütleb, et enne sõprade juurde või ekraani taha ei saa, kui koolitööd on tehtud. Küll aga on palju abi sellest, kui vanem armastab, väärtustab ja aktsepteerib last sellena, kes ta on, ja loomulikult ka väljendab seda lapsele arusaadaval moel. Oluline on tugevdada lapses turvatunnet ja olla tema jaoks olemas. Tasub meeles pidada, et ei piisa üksnes füüsilisest kohalolemisest, vaid vaja on ka emotsionaalset tuge.

Milliseks võib kujuneda inimese elu, kes ei soovi lapsepõlvetraumadega tegeleda?

Suure tõenäosusega saboteerivad sel juhul valusad kogemused teda seni, kuni ta neist vabaneb. Samal ajal võivad saada kahjustatud suhted teistega, kuna ta kipub valama sisemist valu välja teiste peale. Tõenäoliselt ei suuda ta täielikult väljendada ei töö- ega loomingulist potentsiaali.