Enneaegsete laste arst dr Pille Andresson: oleme lahendanud ka lootusetuid olukordi, mida väiksem on laps, seda suuremat hoolt ta vajab

Keskhaigla sünnitusmajas näeb aastas ilmavalgust üle 4000 lapse, neist ligi 350 on enneaegsed, kes veedavad oma esimesed elupäevad, nädalad ja isegi kuud haiglas. Alla 5-aastaste laste surmade peamine põhjus ongi enneaegne sünd ja selle tagajärjel tekkinud tüsistused.

Iga sünd on oodatud ja kaunis. Just Ida-Tallinna Keskhaigla sünnitusmajas sünnib imesid rohkem kui mujal. Sünnitusmaja personal on koos tulevaste vanematega selle tunnistajaks ikka uuesti ja uuesti.

Ida-Tallinna Keskhaigla lastearst- neonatoloogi dr Pille Andressoni sõnul on vastsündinud väga vaprad ja annavad endast kõik, et oma esimesed eluhetked “kuldse lõimega” oma elukangasse kududa. „Samas on pisikesi, kes võivad vajada abi ja toetust, et tekkinud probleemidega hakkama saada. Kas on nad ilmavalgust näinud pisut liiga vara või on neil diagnoos, millele on vaja leida vastus ja lahendus. Üheskoos, üheltpoolt meditsiinipersonal, teiselt vastsündinu ja tema pere, saame üle paljudest raskustest. Koos tagame lapsele ja tema perele parima esimestel kriitilistel eluminutitel, -tundidel, -päevadel. Mida väiksem on enneaegne laps, seda suurem on see hool, mida ta meilt vajab,” leiab dr Andresson.

Kõige pisematega tegeleb Ida-Tallinna Keskhaiglas perinataalkeskuse neonatoloogia osakond, mille tööd juhib dr Andresson. „Meie osakonna meeskond on ühtne. Koos oleme lahendanud lihtsamaid väljakutseid, kuid ka esmapilgul lootusetuid olukordi. Uued projektid ja parimad praktikad, mida oleme ellu viinud esimestena, on kinnitanud, et meie valitud tee on õige,” kommenteeris dr Andresson. Lisaks käib väga hea ja sisutihe koostöö naistearstidega. „Tagamaks enneaegselt sündivale lapsele võimalikult parim ravi-ja tervisetulem, rakendavad naistearstid õigeaegset ravi juba enne lapse sündi, kui ähvardamas on enneaegne sünnitus. Erinevate ravitoimingute abil on võimalik mingil määral rasedust pikendada, loote kopsud sünnieelselt ette valmistada ja palju muud,” tunnustab dr Andresson kolleege.

Igal aastal sünnib maailmas enneaegselt 15 miljonit last — rohkem kui üks kümnest kõigist beebidest. 17. novembril tähistatakse ülemaailm enneaegse sünni päeva. See on võtmetähtsusega hetk, et pöörata kogu maailmas tähelepanu alla 5-aastaste laste surmade peamisele põhjusele — enneaegne sünd ja selle tagajärjel tekkinud tüsistused. Igal aastal kaotab maailm seeläbi ligi miljon inimest.

Juba seitsmendat aastat järjest tähistab Keskhaigla sünnitusmaja enneaegse sünni päeva tänuüritusega. Üheks ööpäevaks muutub sünnitusmaja valgustuste abil sirelilillaks, sest just see värv on enneaegsete tunnusvärv — uue elu alguse ja optimismi värv. „Enneaegsete laste tähtpäev on meie töötajatele väga emotsionaalne. Meie juurde tulevad külla paljud enneaegselt sündinud lapsed koos peredega. Ühest kilogrammisest vastsündinust on saanud 10 või 20 kilogrammi kaaluv rõõmus laps — sünnist on saanud aasta või 4 aasta jagu sületäis rõõmu. Sel päeval oleme ka nende enneaegsete pisikestega, kes ei suutnud end elule murda. Üksteise tugi on neil hetkedel väga oluline,” tõdeb dr Andresson.

Selle aasta enneaegse sünni päeva tunnuslause — „Sündinud liiga vara: õige ravi, õigel ajal, õiges kohas”- kannab hästi edasi sõnumit, mis on Keskhaigla sünnitusmaja igapäevatöös väga südamelähedane. „Oma haiglas anname me esimese võimaluse lapsele, näitamaks mida ta ise suudab. Nende toetuseks rakendame maksimaalselt pehmet ja säästvat intensiivravi, mille tulemusel on suurenenud just nende väga väikeste enneaegselt sündinud vastsündinute arv, kes olid esmase haiglaravi lõpul elus ning kes haiglaravi jooksul ei põdenud enneaegse lapse arengut mõjutavaid vastsündinuea haigusi. Oluline, et meie nägemus saab kinnitust igapäeva praktilises töös, mis aitab meil sõnastada uusi sihte ja eesmärke,” toob peamise välja dr Andresson.