Kõik küsivad, kuidas mu pisikesed lapsed juba koolis käivad, aga Hispaanias ongi nii!

Marju pere elab Hispaanias, Malagas. Tema kolmekeelsed lapsed läksid kooli juba kolmeselt.

Ajal, mil nii paljud eestlased mõtlevad koos lastega kas sooja päikese all talvitumisest või lausa kaugtöö tegema hakkamisest ja kolimisest, tasub ühe populaarsema sihtriigi laste harimise nüansse teada.

Hispaania koolisüsteem on Eesti omast üsna erinev. Alustades sellega, et kooliaasta ei alga 1. septembril, vaid hoopis septembri keskel, ja lõppeb alles jaanipäeval. Koolipäevade arv on siiski sama, mis Eestis — 175 päeva.

Esimene kooliaste ehk Infantil algab juba 3-aastaselt (enne seda on lasteaed, kuhu pannakse juba 6-kuused lapsed). Õpitakse tasapisi tähti ja numbreid, joonistatakse, lauldakse jne. Inglise keel hakkab ka juba 3-aastaselt. Lõunaund ei magata, pikutatakse niisama põrandal patjadel või puhatakse natuke hoopis istudes, pea laual. Õppetöö toimub kell 9-14, vahepeal on 30-minutine recreo ehk süüakse kodust kaasa võetud snäkke ja joostakse niisama ringi. Ja need lapsed, kes on kooli lõunasööginimekirjas, söövad kell 14-15 lõunat (hispaanlased söövad ju KAUA!) ehk saavad tund hiljem koju.

6-aastaselt minnakse esimesse klassi. Infantil + primaria (ehk algkool: 1-6 klass) asuvad enamasti ühes asutuses/koolis. Direktor on sama jne.

Esimeses klassis nad kirjutavad juba vaikselt kirjatähtedega (infantilis olid trükitähed), loevad lühemaid tekste, liidavad ja lahutavad 100-piires. Nii et jah, nalja pole. Kui Eestis on nendega, kes alles augustis 7 saavad, osadel peredel selline kahevahel seis, et kas minna esimesse klassi või veel aastakese oodata, siis meil siin pole mingit küsimust — 7 täis, järelikult teise klassi!

Aga õppetöö toimub primarias samuti nagu infantiliski — kell 9-14, vahel pooletunnine recreo ja kell 14-15 lõunasöögiaeg.

Nii meil siis algabki päev sellega, et kella 9ks viime lapsed kooli, st täpselt kell 9 avatakse kooli värav, ja kell 15 saame täis kõhtudega lapsed kätte.

Tegelikult toimuvad koolis veel erinevad huviringid ka, kellaajaliselt 16.00-17.00. Aleksandr näiteks käib kaks korda nädalas robootikas, kus nad ehitavad legodest igasuguseid asju jne. Talle väga meeldib! Nii et möödunud aastal oli teisipäeviti ja neljapäeviti selline päevaplaan, et kell 15 tõime Danieli koju ja kell 17 Aleksandri. Jube tüütu edasi-tagasi voorimine.

Üldise nurga pealt koolist veel, et klassis võib maksimaalselt 25 last olla. Käiakse hästi palju igasugustel ekskursioonidel ja muuseumides ja koolisiseselt on ka väga palju üritusi. Samas esimene koolipäev on täitsa tavaline päev — ei mingeid lilli, aktuseid ega pidulikke riideid. Kooliaasta lõpus on siiski pidu, kus kõik klassid esinevad. Kuigi — päris mitmed lapsed on selleks ajaks juba Hispaaniast oma suvistele reisidele läinud — pooled õpilased on ju ikkagi immigrandid. Prantslased, itaallased, ukrainlased, venetsueellased, hiinlased, maroklased jne.

Hindamine toimub infantilis nö 5-pallisüsteemis, aga sõnadega, umbes nii: puudulik, vähene, rahuldav, hea, ülihea. Primaria astmes hinnatakse juba 10-palli süsteemis ja numbritega. Ja hinnetelehti jagatakse kord trimestris — enne jõule, kevadel ja suvel kooli lõpus.

Kusjuures Daniel on nüüd peale rääkimahakkamist koolis lõpuks nii ära kodunenud, et kohe kui hommikul väravast sisse saab, jookseb oma señot ehk õpetajat kallistama. Seño Carmen on muidugi ülitore õpetaja ka:)

Vot nii on lood siinpool sood.
Marju

Allikas: seitsmemaajameretagahispaaniakuningriigis.wordpress.com

Kuidas pisike Eesti tüdruk Prantsusmaal koolis käib, loe siit: Prantsusmaal õppiva Eesti lapse ema: lastele koolis nutitelefone ei lubata, internetiühendus on vaid direktoril