Kõrgriskiraseduse viimane vaatus aasta esimesel päeval: lapse seisundit ma ei teadnud, valu oli meeletu, peas vaid üks mõte – pean kohe jalad alla saama oma laste pärast

Annika, kes esimese lapse ootusajal oli riskirase, avastas ühel hetkel pillidest hoolimata, et on teise lapse ootel. Veel suurem oli aga tema üllatus, ja üldse mitte positiivne, kui selgus, et koos beebiga hakkas tema kehas ka kasvama tsüst parempoolses munajuhas. "Mul olid meeletud kõhuvalud. Igal arstilkäigul selgus, et tsüst on veel enam ja enam kasvanud. Otsustati, et 12 nädalat peab rasedus olema kestnud, et ei oleks nii riskantne seda opereerida."

"Lõpuks opereeriti 13-sentimeetrine tsüst 13. rasedusnädalal," räägib Annika detailselt lahti oma teise lapse ootuse kõrgriskirasedana ja beebi vägagi ootamatu sünniloo selle aasta esimesel päeval.

Tsüst ei olnud aga Annika raseduse esimene ega viimane mure. Järgnenud kuudel saatis teda verejooks, roheline lootevesi ja paanika, kiirabisireenid ning teadmatus ja pisaraid - igatsusest, murest ja valust. Elul oli talle kõike pakkuda.

Ta jagab oma teekonda nii sõnas kui läbi väga isiklike ja ausate piltide. Ta näitab, milline on ema silmis tõeline igatsus, esimesed hetked oma beebiga, kes peaks alles kõhus kasvama ja väiksed sammud rõõmude suunas...