Lugejad annavad nõu | Mida vastata, kui laps küsib, kas päkapikud on olemas?
Kas ja millal rääkida lastele tõde päkapikkude kohta? Pere ja Kodu lugejad jagasid meie Facebookis häid mõtteid, kuidas keeruline kas-nad-on-olemas-olukord lahendada. Pea meeles – see maagia ei pea koos lapsepõlvega kaduma!
Raili, Roberti (14), Cristina (12) ja Enrico (5) ema:
Meie rääkisime tütrele kõik ausalt ära, kui ta oli umbes kaheksa-aastane, ja see oli suur viga. Kui ta päkapikkude ja jõuluvana kohta kuulis, jäi ta väga tõsiseks; kui veel hambahaldja kohta tõe välja ütlesime, hakkas lahinal nutma. Ta on nüüdseks 12 ja heidab meile siiani ette, et rikkusime tema lapsepõlve. Ma arvan, et las nad ise kahtlevad, arutavad ja uurivad lõpuks tõe välja.
Mai, Mattiase (2,5) ema:
Kuni poeg ei küsi, on päkapikumaagia õhus. Kui see päev tuleb, mil ta küsib, kas päkapikud on olemas, vastan, et nüüd on ta piisavalt vana, et kuuluda salaklubisse. Räägin talle, kuidas kõik saavad päkapikud olla ja tema sealhulgas. Päkapikud on olemas, kui maagiat uskuda. Seejärel teeme koos temaga kellelegi päkapikku. Paneme näiteks salaja issile ja vanaemale midagi sussi sisse.
Marite, Elizabethi (5) ja Samueli (12) ema:
Mina uskusin päris pikalt, 2. klassis käimiseni päkapikkudesse, kuni leidsin külmikust restitäie Kinderi üllatusmune. Kuna mitu päeva oli mul Kinderi üllatusmuna sussis olnud, panin pildi kokku. Enda viiesele praegu veel mängin päkapikku. Kui ta koolilapsena teema üles võtab, eks siis seletan asja armsalt ära. Seniks aga on tal „jõulupikud” olemas ja isegi pojal käivad nad edasi, mis sellest, et ta teab tõde.
Eelika, Kevin Hendriku (13), Joel Mirko (3) ja Eliise Maria (1,5) ema:
13aaastane „uskus” meil päkapikke kuni 12. eluaastani, sest kes ikka kommidest ära ütleb! Samas tulevad punakuued ikka kõigile, kas nad siis usuvad või mitte. Ja iga päev ei pea maius olema sussi sees – meil tuntakse rõõmu ka uue hambaharja-pasta üle ja vahel ilmub sussi pisikesi mänguasju ka.
Mäletan, et kui suurem poiss oli viiene, käisime mänguasjapoes vaatamas, mida jõuluvanalt „tellida”. Poiss osundas 199eurosele legole. Ma kohe, et see on ju nii kallis! Poiss: „Mis sul sellest, jõuluvana ju toob!” Seletasin, et nii kallist pole viisakas tellida, sest äkki mõni laps siis ei saagi kingitust. Lõpuks valis poole odavama lego-komplekti.
Aivi, Kristoferi (12), Kristjani (10), Kassandra (6) ja Kristina (5) ema:
Milleks salapära ise lõpetada? Küll ühel hetkel on laps nii vana, et saab ise aru, ja siis võib sel teemal vestelda. Vanemad lapsed teavad meil, kes sussi maiustusi paneb, noorematele pole seda rääkinud, sest nemad veel usuvad päkapikkudesse. Kui päkapikud hakkavad käima, panevad ka vanemad lapsed sussid aknale, et nooremate rõõmu mitte rikkuda. Küsisin ükspäev 12aastaselt pojalt, miks nemad vennaga veel susse aknale panevad. Tema vastus oli: „Kui õed veel usuvad päkapikke, siis meie usume koos nendega.” Ja nii see peakski olema. Nii kaua, kui vähemalt üks laps usub, nii kaua päkapikud meie majas käivad.
Ene (66), kuue lapselapse vanaema:
Aga kes on öelnud, et neid pole olemas? Näidake mulle üht teaduslikku tõendit! Kuni tõendeid pole, usun mina edasi!
