Pisikesed lapsed on armsad nagu nukud. Aga enamus lapsi ei käitu nagu nukud! Neid ei saa hommikul nukumööbli tugitoolile istuma panna ja lõunal tõsta ümber tühja nukuserviisi äärde "sööma". See pole mäng. See pole nali. Teha päevas ca 8 tundi vaimset süvenemist nõudvat tööd, kui sul on kodus 2- ja 4-aastane laps või 3-, 5- ja 8-aastane laps – selle hind kõigi vaimsele tervisele on ränk. Väike laps vajab tähelepanu, kuulamist, mõistmist. Sada korda päevas.

Loen foorumitest sadade lasteaialastevanemate ahastust, mis toob pisarad silma. Osasid neid vanemaid tunnen isiklikult, osasid mitte. Mõtlen oma laste paari aasta tagusele ajale ning ma ei suuda sellesse pilti lülitada tööd ja lastega kodusolemist korraga – jumal tänatud, et kriisiks jõudsid mu lapsed sirguda veidi suuremaks.

Täisajaga töötavatel lasteaialaste vanematel ei ole abi Lasteabi telefonist ega Rajaleidja nõustamisest või Peaasi.ee soovitustest palju liikuda, korralikult uni täis magada ja tervislikult toituda (need kõik on muudel juhtudel väga tänuväärsed kohad). Vanemate kõige segamatum tööaeg just igal öösel ongi. Et siis 6-7 ajal hommikul lastega ärgata. Pisikesed lapsed ärkavad vara.

Hulluks läinud

Päeva lõpuks või koidikuks peab töö saama tehtud, lapsed jääma ellu. Ka kõige rahumeelsemad ja leebemad vanemad on ilustamata ja liialdamata tunnistanud: nad on kas hulluks läinud või kohe minemas! Praeguse pinge all leiavad end vahel ehmatusega kodus karjumas needki emad-isad, kes varem ehk vaevu tooni võrra häält tõstsid. Ka kõige suurematest ekraanipõlguritest vanemate päris pisikesed juntsud veedavad päevas mitmeid tunde teleka ja tahvli taga.

Muidugi on ka neid, kes on suutnud säilitada rahuliku meele ja kelle lapsed käituvadki kui nukud. On neid, keda saavad hoida vanavanemad. Kelle majad on suured ja lastetoad kui lõbustuspargid. Aga vähemuses.

Lasteaialaste vanemad süüdistavad ja nahutavad end igapäevaselt, et ei suuda mõelda koroonaohvritele ja meditsiinitöötajatele, nagu palub valitsus. Kahjuks ei ole selleks aega ega ka emotsionaalset ressurssi. Sest ka vanemad võitlevad enda ja oma laste elu eest. Reaalselt elu eest, sest vaimne tervis on elutähtis. Ja nende võitlus ei ole vähem tähtis.

Valitsus, muutke palun oma retoorikat ja aidake ometi. Või muidu...

Esiteks. Rohkem paindlikkust! Jäik bürokraatlik lasteaiasüsteem on praeguses kriisis täiesti inimvaenulik. Enamus inimesi saavad ju aru, et piirangud on hädavajalikud ja päris nii, nagu varasemalt elada ei ole võimalik, kuid selle teraviku suunamine lasteaiale on absurd.

Julgustage lasteaedu pakkuma vanematele erinevaid variante, et viiruse leviku võimalus oleks võimalikult väike. Näiteks teeb iga rühm graafiku ja proovib lapsed hajutada erinevatele päevadele. Pakkuge ühtedele lapsevanematele, et nad tuleksid võimalusel lastele enne lõunaund järgi ja teistele, et nad tooksid oma lapsed lasteaeda kella kolmest kuueni. Kevadilmad lubavad olla lastega nii palju lasteaia õues. Mis segab avada soovijatele õuelasteaed?

Ka 3-4 tundi töötamisaega, kus väike uudishimulik tegelane ei katkesta oma pidevate küsimuste või lapsemuredega süvenemist töösse, on praegusel ajal suur luksus. Ja seegi võib päästa väga paljude inimeste tervise ja elu.

Inimesed, kellel ei ole vaja päevas 8 tundi tööd teha, ilmselt jätavad oma lapsed edaspidigi koju ja see on tänuväärne.

Teiseks. Julgustage lapsevanemaid viima oma lapsi lasteaeda, et hoida ära vaimse tervise järsust halvenemisest tulenevat katastroofi. Ja mitte äraspidises stiilis, kust õhkub, et peale eesliinitöötajatest vanemate saavad viia ka „need, kes kohe kuidagi kodus hakkama ei saa oma lastega ja kellele ei meeldi oma lastega päev läbi koos olla“ (!)

Sest no peab ikka vanematel tugev närv olema, kui selle egiidi all lapsega lasteaia uksest sisse astuda julged. Seda enam, et üle Eesti erinevates lasteaedades kurdavad vanemad praegu sedagi, kuidas kohe, kui vanem on värava enda tagant sulgenud, õpetaja lasteaeda viidud lapselt uurib: kas sinu ema ja isa siis ei saa kodus töötada? Kas sa ikka tead, et praegu peaksid kodus olema lapsed? Oi, sa oled ju nii suur, lähed tuleval aastal juba kooli, paras aeg üksi kodus olemist harjutada!

Lapsed ju räägivad hiljem kodus seda vanematele.

Jah, muidugi on selle kõrval ka palju professionaalseid õpetajaid ja vahvaid lasteaedu, kus selliseid asju ei toimu, kuid me rääkisime hetkel neist teistest.

Kõige suurem stressitase vanematel

Riigikantselei läbiviidav Covid-19 seireuuring märtsis 2021 näitab, et kolmandik täiskasvanutest on suures või väga suures stressis; märtsi alguses tunnetasid stressi suurel või väga suurel määral kõige rohkem 25-34. aastased elanikud (46%). On see ehk kokkusattumus, et selles eagrupis olevatel inimestel on paljudel ka lasteaialapsed?

Loen 12. märtsi Eesti Päevalehest Liina Kersna arvamusartiklit, et Haridus- ja teadusministeerium on koos partneritega ette valmistanud võimalusi õppijate ja õpetajate toetamiseks vaimse tervise eest hoolitsemisel.

Kuidas läks meelest selles pundis ära mainida ka lasteaialapsed ja nende vanemad? Riik on meelitanud heldete toetustega peresid, et kasvaks järjestikuste ja kolmandate laste sünnid. Miks nüüd needsamad pered üksi on jäetud?

Kersna kirjutab südamlikult ja empaatiliselt, et ühiskondlik pinge ja vaimne väsimus on suur, mistõttu peame olema üksteisele toeks, märkama ja pakkuma abi. Ta pakub ka lahendusi: mures last, noort ja lapsevanemat saab aidata Haridus- ja Noorteameti Rajaleidjate e-nõustamine. Laste abistamise nimel tegutsevad ka MTÜ Peaasi ja Lasteabi (24/7).

Loen sellest välja, et abi on justkui olemas, lähemal, kui sa arvatagi oskad? Millist abi täpsemalt saavad sealt täisajaga töötavad, kahe-kolme-nelja alla 8-aastase lapsega kodus olevad ema ja isa igapäevaseks toimetulekuks?

Vaimse tervise ja psühholoogilise abi parema kättesaadavuse tagamiseks kutsus sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kokku ametkondliku staabi ning ekspertidest mõttekoja.

Kõlab suurejooneliselt ja tänuväärselt. Aga kui alustaks vaimse tervise toetamist võimaluse piires kohe praegu ja võtaks luubi alla selle lasteaedade teema. Nii saab tulevikus vaimse tervise hüvanguks lisaeelarvest eraldatud miljoneid kokku hoida. Nagu ikka, on tõhusam ja odavam meede ennetus, mitte tagajärgedega tegelemine.

Valitsus, aidake palun! Või muidu väikelastega pered teid valima ei tule.
*See viimane lause on inspireeritud kuulsast ähvardusest: "... või muidu jääb Eestis suvi ära!"