Külli Holsting jagas nõuandeid ka Rimi „Ole eeskujuks“ projektis osalevatele peredele, kes soovivad oma toitumist muuta mitmekesisemaks ning tervislikumaks. Pered on kõige enam hädas sellega, et lapsed armastavad liiga palju magusat süüa.

„Ole eeskujuks“ üks osalejaist, kahe pisipõnni ema Liina Põldaru sõnab, et pärast Meelte Kooli loengut otsustas ta esmajärjekorras oma pere menüüs suhkrut vähendada. „Kuidagi ajaga on suhkru osakaal liialt suurenenud, kuigi meie lapsed ei saa iga päev vabalt komme ja maiustusi süüa. Tänu Meelte Kooli loengus osalemisele kehtestasime kohe uue reegli – magusad maiustused jäävad nädalavahetuse patuks.

Püüame seda sammu jälgida ka hommikusöögihelvestega ja hoiame silma peal, et ka muud toidud nädala sees oleksid pigem väiksema suhkrusisaldusega. Kui me iseennast kontrollime, et need patused maiustused koju ei jõuaks, siis on lihtsam aidata ka laste toidulaud suhkruvabam hoida. Õnneks armastavad lapsed väga puu- ja värskeid köögivilju, neid on meie menüüs rahuldavalt, mis aga ei tähenda, et põnnid ei sooviks vahel hommikuti magusaid hommikusöögihelbeid või võileibu. Kui panna lauale lisaks juustule-singile ka värsket, siis on laste võileivad rikkalikumad. Paprika ja kurk saavad taldrikult näiteks alati otsa.“

Oma pere toitumisharjumustest rääkides toob Liina Põldaru välja, et talvisel ajal söövad nad rohkem ahjus valmivaid roogasid ja suvel on toidulaual suurem osakaal värsketel saadustel. „Proovime üsna tihti uusi retsepte, sest kui liigselt rutiini kinni jääda, tüdineme abikaasaga toidutegemisest ja siis läheb toidulaud väga üksluiseks.“

Perede esimene ülesanne programmi raames oli välja mõelda tasakaalustatud hommikusöök, mida oleks mõnus perega koos valmistada vabal päeval. „Vahel jääme ise oma puder-võileib-pannkook hommikusöökidesse liiga kinni, selles osas oleks küll vaja vaheldust uute ideede näol. Meie retsept tuli siiski väikese uuendusega vana tuttav – banaanipannkoogid kaerahelvestega ehk tavapärase kamajahu asemel blenderdasime taigna sisse hoopis kaerahelbeid. Lapsed lõid rõõmuga kaasa, sest taigna kokkumöksimine on neile alati huvitav ja põnev. Pealegi mida rohkem võimalust neil toiduvalmistamises kaasa lüüa on, seda parema isuga nad hiljem söövad.“

Toitumisterapeut Külli Holstingu soovitused, kuidas panna lapsed paremini puu- ja köögivilju sööma:

Pakkuge lastele ja sööge ka ise vahepalaks tooreid marju ja köögivilju, enne kui hakkate näiteks õhtusööki valmistama.

Valige hooajalised, kohalikud ja värvilised viljad.

Puhastage ja lõigake viiludeks, kangideks, ribadeks, kuubikuteks, proovige erinevaid viise: arutage koos lastega, kas tajute maitseerinevusi.

Tehke toidukunsti – ka kõige pirtsakamale sööjale võib päikeseks kujundatud puuviljataldrik ahvatlev olla.

Väikesed lapsed eelistavad pigem nii-öelda buffee stiili kui kokkusegatud salateid.

Arutage, kuidas erinevad viljad välja näevad, võrrelge ja mõõtke neid, rääkige nende kasvatamisest, päritolust, iseloomust; teie enda tutvusest nendega, valmistamise viisidest jne.

Proovige võrrelda tekstuuri ja suu-tunnet.

Kirjeldage oma sensoorseid ehk meelte kaudu tajutavaid aistinguid, kasutage metafoorseid väljendeid näiteks raksub nagu jäämurdja Tarmo, meenutab Kuule lendavat raketti, kõlab nagu jõuluvana sammud krudiseval lumel jne.

Rääkige lõhnadest ja sellega seostuvast.

Lubage viljadega rahulikult tutvuda ja neid rahulikult uurida, soovi korral ka mängida, sest mängides õpib laps (sageli ka täiskasvanu) kõige tõhusamalt.

Mittemeeldivuse puhul ärge halvustage, vaid paluge kirjeldada, mis täpselt ei meeldi ja miks. Meil kõigil on erinev maitse.

Soovituslik kogus on 500 grammi puu- ja köögivilja päevas.