Võluvits lapsevanematele: perega koos einestamine aitab ära hoida hulga tulevikuprobleeme

Kogu perega koos söögilauda istumine mõjutab positiivselt nii laste kui vanemate heaolu – põhimõtteliselt on see üks parimaid vanemlusnippe, mis sillutab tee heade suhete ja parema vaimse terviseni. Või on teil mõni selline nipp, mis aitaks tunni ajaga parandada lapse akadeemilist võimekust, tõsta enesehinnangut ja vähendada ülekaalulisuse- ja depressiooniriski ja hoida ära veel palju muid probleeme?

Lugematud uuringud on tõestanud, et tegelikult aitab juba mõneminutiline ekraanivaba koosolemine pereliikmetega kogu kamba vaimset tervist parandada või korras hoida. Kuidasmoodi? Kohe saad teada! Uuringud näitavad, et ühised söömingud perega omavad järgmiseid positiivseid mõjusid:

Lapsed õpivad lauakombeid ja kujundavad häid toitumisharjumusi

Uuringud näitavad, et vanematega koos einestamine seostub tervislikuma menüüga, eriti teismeliste puhul. Teismelised tarbivad siis suurema tõenäosusega rohkem puu- ja köögivilju ning vähem kiirtoitu ja kõrge suhkrusisaldusega jooke. Ja tuleb välja, et see positiivne mõju toitumisharjumustele on täheldatav nii toetavates kui probleemsetes peredes. Otseloomulikult olenevad positiivsed mõjud ka sellest, millised on vanemate endi toitumisharjumused – kui vanemad panevad lauale vaid kiirtoitu ja suhkrujooke, siis on ka headel toitumisharjumustel raskem kujuneda.

Ühised einestamised võivad ennetada tõsisemaid käitumis- ja terviseprobleeme

Sagedased koossöömised aitavad uuringute kohaselt ennetada kõikvõimalikke teismelistel sagedasti esinevaid muresid, näiteks vägivaldset käitumist, söömishäireid, depressiooni ja enesetapumõtteid.

Vähem kaalumuresid täiskasvanueas

Ühes uuringus leiti otsene seos perekondlike einestamiste sageduse ja ülekaalulisuse probleemide esinemise tõenäosuse vähenemise vahel kümme aastat hiljem. Uuringus jõuti järeldusele, et juba ka vaid üks või kaks ühist söömaaega nädalas on abiks, et kaitsta lapsi hilisemate kehakaalumurede eest.

Rohkem enesekindlust ja eluterve enesehinnang

Lapsed, kes söövad tihti koos vanematega, on suurema tõenäosusega enesekindlamad! Kui me vanematena julgustame oma lapsi toidulauas oma päevast ja tegemistest rääkima ja nende vastuseid ja mõtisklusi ka päriselt kuulame, anname neile märku, et väärtustame ja hindame neid ja nende olemust. Võiksime neid lisaks ka õhtusöögitoimingutesse kaasata – paluda neil meiega koos lauda katta, koristada või toitu serveerida, et nad tunneksid end kogu protsessi osana.

Laste suhtlemisoskused paranevad

Söögilauavestlused päevakajalistel teemadel arendavad laste eneseväljendus- ja kuulamisoskuseid ja neist saavad suurema tõenäosusega head suhtlejad, kinnitab uuring. Näiteks nende laste puhul, kes kuueaastasena positiivses kooseinestamise õhkkonnas kasvasid, ilmnes 10-aastaselt palju erinevaid positiivseid mõjusid.

Vähem muret kiusamisega!

Uuringud näitavad, et küberkiusamise ja ärevuse, sõltuvusainete kuritarvitamise ning depressiooni vahel on selged seosed, mis on väga suur probleem. Kuid nende teismeliste seas, kes regulaarselt oma perega koos einestasid (ideaalis umbes 4 või rohkem korda nädalas), esines vähem kiusamisega seotud muresid. Uuringu läbiviinud teadlased jõudsid järeldusele, et sagedane ja regulaarne vanematega koosviibimine ja nendega kontaktis olemine loob avatud ruumi vanemate ja laste vahelisteks vestlusteks, mille käigus on vanematel lihtsam ka lastele rohkem nõu ja abi anda.

Ühised söömaajad kui pereteraapia osa

Pereterapeudid saavad perede ühiste söömisharjumuste uurimisest palju vajalikke teadmisi ning samal ajal on koos einestamine heaks viisiks nõustamises ja teraapias käsil olevate teemade ühiseks arutamiseks ja mõtestamiseks.

Allikas: www.parents.com