11.08.2023, 11:24
Kaheaastasega Läti lõbustusi avastamas – soodne, lihtne ja tore!
Võtsin ühel õhtul puhkuseks inspiratsiooni otsides ette lastega reisimise Facebooki-grupi ja märkasin, kui palju reisitakse meie oma naaberriiki Lätti. Pakutavate tegevuste hulk tundus väga suur. Mõeldud-tehtud – seekord jätame lennukid ja laevad kõrvale ning vurame autoga Läti poole!
Kuigi olen oma loomult üsna suur planeerija, kulges see kevad kuidagi nii kaootiliselt, et veel paar päeva enne abikaasa suvepuhkuse algust polnud meil üldse aimu, kuhu minna või mida teha. Teadsin, et meil on kasutamiseks kolme-neljapäevane ajaaken ning otsustasime sinna mõelda midagi põnevat pannes rõhku just sellele, et meie pere pisipõnnil, 2,5-aastasel Kevin Ryanil oleks võimalikult tore. Väljavalituks osutus Eesti lõunanaaber Läti.
Et reisiaeg oli lühike, tahtsin teha plaani nii, et autosõit ei tuleks väga pikk. See tähendab, et esimese hooga vahvad tundunud Ventspils ja Jūrmala jäid seekord plaanist välja.
Et sõite jupitada, kasutasime ära ka eelist, et mehe vanemad Pärnu-Jaagupis elavad. Sõitsime reisieelsel õhtul sinna valmis ning nii oli teekond Lätti järgmisel päeval kohe selle võrra lühem. Boonusena ei pidanud ma ise ka hommikusöögi pärast muretsema ning ämm pani ka teele hunniku koduseid pirukaid kaasa!
Päris viperusteta algus siiski ei sujunud – reisihommikul ärgates meenus mulle, et lapsevanker oli reisi eelses õhinas Harjumaale koju ununenud. Igapäevaselt vanker meil enam kasutust ei leia, kuid reisides on suureks abiks. Tagasi koju me enam sõita ei soovinud, seega appi tuli taaskord lastega reisimise facebooki grupp. Võtsin julguse kokku ning kirjutasin oma mure sinna – vaid minutitega olid mitu lahket inimest valmis meile mõneks päevaks käru laenama ja sõit võis alata!
Alustasime sõitu Pärnu-Jaagupist kell 11 hommikul ning võtsime suuna meie esimese päeva peamisesse peatuspunkti: Valmiera tunnete parki. Olime arvestanud, et seal kulub vast tunnike-paar, kuid tegelikkuses veetsime seal ligi kuus tundi ehk terve esimese reisipäeva.
Pargis on paljajalu-rada, seikluspark nii pisipõnnidele kui suurtele ning pargi juures asub rand. Paljajalu-rajal saab eri tekstuure jalgadega tunnetada. Kui esiti arvasin, see on väike ring vaid mõnede tekstuuridega, siis tegelikult osutus see üksjagu pikaks ja päris vahvaks matkarajaks, mis pakkus tegevust lausa paariks tunniks. Kõndida sai erinevatel multšidel, käbidel, klaaskuulidel, pehmel liival, turnida ja tasakaalu proovile panna takistustel, sekka võimalust peakohal turnivatele seikluspargi külastajatele kaasa elada.
Paljajalu teekond läbitud, suundusime seiklusradadele. Abikaasa läks suurtele mõeldud seiklusparki avastama ning Kevin Ryan sai oma esimese traksidega ronimise kogemuse mudilaste seiklusrajal.
Muide – lasteparki on lubatud juba aastased pisipõnnid, juhul kui nad stabiilselt kõnnivad. Esimese asjana teatas Kevin Ryan muidugi, et tema EI TAHA! siiski ronima minna! Veidikese julgustusega sai ta siiski aru, et allakukkumise ohtu ei ole ning võib turnima asuda küll. Väga äge oli kõrvalt näha, kuidas poeg oma hirme ületas. Mõni takistus oli lihtsam, teised aga keerulisemad ning tahtsid suuremat julgustamist ja kaasa elamist. Lemmikuks osutusid meie põnnil ziplinega laskumised. Mudilaste rada oli küll üsna lühike, kuid kindlasti külastamist väärt.
Suurte seikluspark kulges puude otsas ning selle tipphetkeks on kindlasti neli pikka maagiliste vaadetega laskumist üle Koiva jõe. Tegu oli muidu üsna klassikalise seikluspargiga, kuid väikeseid erilisi nüansse oli sinna siiski lisatud – näiteks tuli ühe takistusena ronida puude vahele tõmmatud söögilaua ning toolide peal ning trosside vahel sai sõita väikese otsa õhus asuva tõukerattaga.
Suurele seiklusrajale pääsevad lapsed alates 120 cm pikkusest. Et läbida raja kõik atraktsioonid, peab pikkust olema vähemalt 150 cm ja kaalu 30 kg.
Tilgake tõrva meepotis selle raja puhul olid meeletud järjekorrad. Võimalik, et sattusime ise halvale ajale, sest korraga tundus seal olevat ka mitu laagrigruppi, kuid meie elamust rikkus see üksjagu, et ronimisest rohkem kulus aega pidevale ootamisele.
Hind: tunnete pargi ja seikluspargi eest tuleb tasuda eraldi. Tunnete pargi külastus on alla-viiestele tasuta, 5–16aastastele 4 eurot ja täiskasvanutele 6 eurot. Seikluspargi hinnakirjas on öeldud, et nii mudilaste kui suurte rajal ronimine maksab 4 eurot tunnis, kuid meile jäi selgusetuks, kuidas neid tunde arvutati. Kokku kasseeriti kahe ronimise eest meie käest 18 eurot.
Koduleht: sajutuparks.lv
Kuigi algselt olime saabumispäevale veel vähemalt ühe tegevuse planeerinud, siis ajaks kui issi puu otsast naasis, oli aeg juba nii hiline, et pidime kiirustama, et kuskil veel õhtusööki saada. Valisime selleks Valmieras imearmsa väikese restorani Vīnkalni Pils māja, kus laps sai toitu oodates väiksel mänguväljakul liugu lasta ning kiikuda. Kõhud täis, otsustasime enne majutuskohta sõitmist teha väikese kohaliku jalutuskäigu ning me ei pidanud pettuma. Väike tiir Valmieras pakkus kauneid vaateid ning veel ühe väikese mänguväljaku külastuse. Oli igati tegus ja vaheldusrikas päevake.
Ööbisime Siguldas, kus sobilikke Airbnb kortereid leiab juba 50 euro eest öö kohta.
Teist päeva alustasime Sigulda rippraudtee sõiduga, mis kulgeb 43 meetri kõrguselt üle Koiva jõe ürgoru ning pakub vaateid loodusele, Turaida lossile ning Krimulda mõisale. Lapse lemmikuks sel sõidul oli ühe puu otsa tehtud puidust karu kuju, mille avastamine mõlemal suunal palju elevust pakkus.
Köisraudtee sõit ühel suunal võtab aega umbes seitse minutit ning kuigi vaated ülevalt olid kenad, siis meie jaoks see oma hinda siiski väärt ei olnud. Teise „kalda“ avastamine oli vaid umbes 15minutiline jalutuskäik ning seega oligi kogu elamus vaid köisraudteel lühike sõit. Vaadates meie reisi teiste lõbustuste maksumust, tundus see meile liiga suur kulu selle kogemuse eest, mille saime.
Hind: edasi-tagasi sõit alla-kolmestele tasuta, 3–12 aastastele 12 eurot ja suurematele 16 eurot
Koduleht: siguldaadventures.com/en/cablecar
Sõit tehtud, otsustasime sealsamas veidi keha kinnitada ning edasi võtsime suuna juba väga oodatud AB-pargi poole. Just see lõbustuspark andis meile reisi planeerides viimase tõuke, et suund Läti poole ette võtta.
Erinevad lõbustuspargi atraktsioonid nii pisikestele kui suurtele adrenaliiniotsijatele: karusellid, veemänguväljakud, virtuaalreaalsuse kino, dinosauruste park, lasermängud, näomaalingud, tuubiga laskmine, seikluspark, batuudid, mini golf ja vesijalgrattad. Raske on uskuda, et mõni laps, noor või täiskasvanu sealt endale terveks päevaks meelepärast tegevust ei leiaks.
Meie jõudsime parki kella 13 ajal ning üsna jooksujalu saime kõik soovitud atraktsioonid läbi käia, et siis pargi sulgedes kell 19 lahkuda. Kelle laps vähegi ilma lõunauneta vastu peab, soovitaksin sinna kindlasti minna kohe avamiseks, kell 10. Meie 92 cm pikk põnn sai nautida juba mitmeid karusellisõite. Positiivse üllatusena ei pidanud me kuskil seisma järjekorras üle viie minuti. Päeva hitt oli lisaks karusellisõitudele kindlasti ka veemänguväljak. Kuna ilmaga meil väga vedas, oli seal ääretult vahva pritsida ja veejugade sees joostes end jahutada.
Kevin Ryanile meeldis väga ka vesirattal sõites kalade vaatamine. Ootamatult vähepopulaarseks osutus tema jaoks veepealne batuut. Sinna tuli oma järjekorda kõige kauem oodata, kuid õnneks oli selleks loodud päris tore süsteem – batuutidele minek toimus eelregistreerimise alusel, kus tuli sobiv aeg kirja panna ning 10–15 minutit varem siis kohale tulla ja päästevest selga panna, misjärel algas pooltund hüppamiseks. Batuut oli aga väga libe ning hüppajaid korraga üsna palju, seega meie laps soovis sealt üsna kiiresti lahkuda.
Väga põnev tundus meile veel vee peale ehitatud linnak, mis mõeldud suurematele lastele ja täiskasvanutele. Kahjuks meil jäi see seekord külastamata. Arvestades meie poja suurt dinosauruste armastust olime elevil ka pargis olnud dinosauruse kujude üle. Neid oli palju, osad neist isegi liigutasid ning häälitsesid ning nende otsimine oli põnev ja pakkus avastusrõõmu. Kohapeal sai ka üsna mõistliku tasuga keha kinnitada. Näiteks korralik ports kebabi praadi maksis seitse eurot.
Hind: 25 eurot, alla-kahesed tasuta
Koduleht: abpark.lv
Ööseks suundusime tagasi Siguldasse. Kolmandal päeval oli ilmateade juba üsna kurjakuulutav, mistõttu otsustasime, et vaatame üks koht korraga ning võtame õhtul ette kodutee. Esimeseks peatuseks sai Sigulda loomaaed.
Olime esiti kahtlevad, kas loomaaeda üldse minna, sest ees ootas ka väga soovitatud Rakši kaamlipark ning tundus, et need veidi dubleerivad teineteist. Kuna see oli aga lähedal ja üsna soodne, otsustasime siiski läbi astuda. Oleme selle otsusega ülivõrdes rahul!
Tegu on eraloomaaiaga, kus on võimalus uudistada, toita ja paitada näiteks sebrasid, kaamleid, känguruid, laamasid, alpakasid ja eesleid, aga ka meile harjumuspärasemaid loomi nagu lambad, küülikud, veised ja kitsed. Kuna rahvast oli seal võrdlemisi vähe, olid kõik loomad rõõmsasti valmis oma tähelepanu meile jagama ning lasid ennast ka paitada. Lapse jaoks oli see nii elevust tekitav, et ta suure osa ajast täitsa keksis ja kihistas elevusest ning emana oli seda kõrvalt väga südantsoojendav vaadata.
Hind: alla-kahesed tasuta, 3–18 aastased 4,50 ja täiskasvanud 6 eurot. Tops porgandeid loomade toitmiseks maksis 1,50.
Koduleht: facebook.com/siguldazoo
Loomade lainel me tol reisipäeval ka jätkasime – nüüd võtsime suuna Rakši kaamliparki. Selle pargi lemmikhetkeks sai kindlasti leemurite toitmine. Leemurid hüppasid meile õlale, et toitu võtta ning see andis võimaluse neid väga lähedalt uudistada. Paitada neid seal aga ei tohtinud. Tuleb aga tõdeda, et kuigi ka seal pargis veetsime üksjagu aega, siis üldiselt jättis Sigulda loomaaed oma olekuga meile parema mulje. Ilmselt mängis selles suurt rolli ka rahva hulk, mis Rakšis oli üsna suur.
Hind: Suur pakett, mille puhul on kõik pargis pakutavad lisateenused (leemurite toitmine, laama jalutamine ning kaamli-, eesli-, elektriauto ja elektripaadisõit) hinna sees, maksab 4–6aastastele 20 ja suurematele 25 eurot. Väike pakett maksab 4–6aastastele 5 ja suurematele 7 eurot, kuid selle puhul tuleb iga lisateenuse eest välja käia veel viis eurot.
Koduleht: kamieli.lv
Meie reisi viimaseks peatus punktiks sai Beverinas labürint. See veidi kummaline paik kujutab endast kellegi kodu kõrvale suurele alale loodud erinevaid labürinte, puukujukeste näitust ning palju puidust tehtud mänge.
Kuigi nimi viitab, et peamiseks atraktsiooniks on labürindid, siis meile pakkusid kõige rohkem elevust hoopis õues olevad mängud. Tõele au andes oli neist lõbu ja tegutsemist meile endale isegi rohkem kui meie kaheaastasele. Suurematele lastele ja täiskasvanutele on seal mängudega üksjagu toimetamist, harjutada saab täpsust, tugevust ja tasakaalu.
Hind: Alla-kahestele tasuta, teistele 6 eurot. NB! Tasuda saab vaid sularahas.
Koduleht: beverinaslabirinti.lv
Kogu reisi juures oli meile meeldiv üllatus, kui hästi Lätis igal pool inglise keelega hakkama saab ning samuti väga mõistlikud hinnad. Ei atraktsioonide, toitude ega majutuse puhul ei tundunud me, et ei saa oma raha eest piisavalt. Ka plaanitud tegevustega jäime rahule – kõik päevad olid meeldivalt sisustatud sedasi, et jäi piisavalt aega ka lihtsalt kulgemiseks ja nautimiseks.
Loe ka teisi „Suvi lastega“ rubriigi lugusid perejakodu.ee/suvi.
