Loomad, teadus ja paadisõidud. Perepuhkus Tartumaal - kuhu minna, millega arvestada?

Kui minu Iti ja sõbranna tütar Nora meie mullust Pärnumaa reisi juba pea kümnendat korda hea sõnaga meenutasid, mõtlesime sõbrannaga, et teeme emade-laste väljasõidust iga-aastase traditsiooni. Sel korral valisime sihiks Tartumaa.

Kuna Iti ja Nora lähevad sügisel eelkooli, soovisin, et reisil oleks ka veidi hariduslik maik. Kuuldes, et Ahhaa keskuses on uus näitus „Ahhaa, meeled!“, tundus see eriti kutsuv. Kirjelduste järgi tundus sobiv ka minu neljasele Kustile.

Laadisime keemilisest puhastusest tulnud auto lapsi ja tõuke­rattaid täis. Abikaasa pani ebaleva naeratusega meile igasse ukse küljesahtlisse beebisalv­rätikud kaasa ja andis märku, et äkki proovime sel korral toidujäätmeid turvatoolide vahel veidi pikemalt vältida. No proovime!

Tallinna–Tartu maantee möödus lastele hoolimata äsja söödud hommikupudrust küsimuste „millal me juba süüa saame?“ saatel. Kuna poolest teest pikendasid sõitu teetööd, olid need küsimused ka põhjendatud. Lõpuks Tartusse jõudes otsustasimegi esimesena kõhud täis süüa.

Valisime Kolme Tilli restorani – maailma tänavatoitudest inspireeritud söögikoha Aparaaditehases. Kuna tööpäeviti enne kella 15 pakuti vaid päevatoite, ei oska me lastemenüüd kommenteerida, kuid meie lapsed leidsid meelepärased road päevapakkumiste hulgast. Pika ooteaja sisustasid nad sealsamas liivakastis. Tavaliselt olen suve­reisidel kasutanud nippi, et helistan enne söögikohta ja tellin lastele toidud ette, see on mind päästnud nii mõnigi kord tühjast kõhust tingitud pahameelest. Seekord aitasid välja hea seltskond ja liivakast.

Ööbisime V Spa hotellis, mis asub mugavalt Tartu südalinnas. See on küll pigem kallis: vanniga tuba maksis 138 eurot öö, kuid ilma pääsuta spaasse, sest seal käisid parajasti hooldustööd. Esialgu planeeritud spaa asemel võtsime siis autost tõukerattad ja vurasime mööda vanalinna ringi ning veetsime õhtupooliku mänguväljakul.

Ohhoo, Ahhaa!

Järgmisel hommikul seadsime sammud Ahhaasse. Perepilet maksab 39 eurot ning see kehtib kuni kahele lapsevanemale ja kõigile pere alaealistele.

Keskus on tõesti võimas: tegevust, vaatamist ja kogemist jagub seal soovi korral terveks päevaks. Kraanasid ja muid masinaid, veemänge, tornaado stimulatsioone ning peegellabürinte täis maja väärib tõepoolest teaduskeskuse nimetust. Paraku meeldis meie lastele enim hoopis pisike mängunurk, kus sai vahtplastist kuubikutest onni ehitada. Iti ja Kusti tegid küll keskusele tiiru peale, kuid neile oli kõike palju. Helid olid valjud ja igas ilmakaares juhtus kogu aeg miskit – kuskil värises maja, kuskilt pritsis vett ja pea kohal vehkis ringi kraana, mille otsas oli veidi räsitud moega kaisukaru. Minu lapsi tabas seal moodsalt öeldes sensoorne üleküllus.

Sel päeval aitas sellele üle­küllusele kaasa rahvamass. Valisime külastuseks argipäeva hommiku, lootes rahvahulki vältida, kuid ei osanud arvestada, et oli kooli­lõpuekskursioonide aeg. Neljase ja väiksema lapsega ma sinna tagantjärele targana ei lähekski, sest Kusti joosti maha rohkem kui ühel korral. Minu hinnangul on Ahhaa ideaalne koht koolilastele ja soovitan uurida ka giidi kasutamise võimalust, kes lastele eksponaate kommenteeriks.

Ka uus näitus „Ahhaa, meeled!“, mis lubas kõditada meeli, kõditas meid liiga palju ja minu lapsed ehmusid hämaras keskkonnas nii mõnigi kord. Ehkki näitus oli väga huvitav mulle endale – sain tunnetada näiteks soojusjuhtimist ja tornaadost tekkinud tuult, proovida oma elektripingetaluvust ja katsetada elu toas, kus on ainult peeglid –, tekkis mulgi lõpuks üleküllastumise tunne, nii et päris koguperenäituseks ma seda pigem ei nimetaks. Soovitan sinna minna suuremate lastega.

Kui üleväsinud nelja-aastasele nutt peale tikkus ja kallistused ei aidanud, küsisin, mis oleks see, mis tal tuju heaks teeks, ja kuulsin: „Jäätisekokteil!“ Oma lapse­põlvest meenus mulle McDonald’si maasika­jäätisekokteil ja kuna Tartu McDonald’s asub kohe Ahhaa kõrval, siis sinna läksimegi.

Loodus ja loomad kui energiaallikas

Järgmiseks väisatud kohaks oli Elistvere loomapark, mis oma lihtsuses linnalapsi väga rõõmustas. Esimesena tegime tutvust karuproua Karoliinaga, kes on pargis elanud juba 25 aastat. Kohtasime ka kitsi, hirvi, põtru ja armsaid nugiseid. Saime teada, et Eestis leidub neid kaht sorti: kivi- ja mets­nugised. Põnevaid fakte on nutitelefoni kasutajail QR-koodi skaneerides võimalik saada küllaga. Kahjuks ei õnnestunud meil näha hunti, aga nii ongi põhjust seda vahvat kohta taas külastada. Piletid olid uskumatult soodsad: kahele täiskasvanule ja kolmele lapsele kehtis perepilet 8 eurot.

Park pakub imetlemiseks peale fauna ka floorat. Meile jäid silma lopsakad sõnajalapuhmad ja seletasin Kustile, et kord aastas, jaanipäeval, on võimalik näha sõnajalaõit ning selle leidjat ootab õnn. Fakti, et sõnajalad tegelikult õistaimede hulka ei kuulu, jätsin enda teada. Tunnen, et romantika hakkab tänapäeva meeste seas hääbuma, ja kasvatan ma ju siiski kellegi tulevast.

Täiesti tavaline väljasõit lastega: algul olid kõik elevil, veidi aja pärast nutsid kolmest kolm!

Vahemärkusena tahaksin kiita riietele kleebitavaid putukatõrjekleebiseid. Leidsin internetist naturaalset tõrjet otsides just lastele välja töötatud sidruni- ja eukalüptilõhnalised Squitose-nimelised kleepsud, mis toimisid isegi paremini kui nende mürgised eelkäijad. Neid tasus kaasa varuda, sest sääski oli loomapargis palju. Palju oli pargis ka laudu-toole, nii et seal saab ka mõnusalt piknikku pidada.

Lummav Pühajärv

Ööbimispaigaks valisime sel õhtul Pühajärve Spa hotelli, mis asub küll Valga maa­konnas, aga kus tahtsime ikkagi ära käia. Tartu kesklinnast sõidab sinna ligi 45 minutit. Sattusime sinna ööbima mõni aasta tagasi ja sestpeale on meie perel traditsioon seda korra suve jooksul väisata. Tegu on endise Pühajärve mõisahoonega, kus lastega on väga mõnus. Olen seal peatunud nii vastsündinuga kui nüüd sõbranna, tema lapse ja oma kolme rüblikuga, sest vahepeal liitusid meiega mu pesamuna Anna (2) ja abikaasa Kaspar.

Hotellis on enamik tube renoveeritud, kuid nostalgialaksu pakuvad näiteks võtmed puit­munaga võtmehoidja küljes. Nädala keskel on hinnad soodsamad, kahetoaline peretuba maksis kuni 120 eurot. Meie peretuba oli teisel korrusel, suure ja rikkalikult varustatud mängutoa kõrval. Kolme väikelapse emana hindan väga, kui majutuskoha mängutuba on hoolikalt läbi mõeldud – laual olid korralikult teritatud värvi­pliiatsid, raamatulehed olid terved, ronimisaedik turvaline ja puhas. Õhtu lõpetasime hotelli spaas, kus meid rõõmustasid suur bassein ja mullivann.

Pühajärve Spa hotell asub lühikese jalutuskäigu kaugusel Pühajärve rannast, kus samuti käisime. Korraks tundus, nagu oleksime sattunud 1980ndate Miamisse – punastes vetel­päästjakostüümides noored lapsi tervitamas, taustal kõlamas raadiohitid. Minu pere tagasihoidliku arvamuse kohaselt pärineb Eesti parim pehme jäätis just selle ranna jätsiputkast.

Järve teisel poolel asub aga paadilaenutus, kust saab rentida nii vesi­rattaid, kanuusid kui ka aerupaate – viimasega mõtlesime lapsi rõõmustada. Algul olid kõik kolm väga elevil, ent kui nad said soovitud värvi päästevesti asemel muud karva vesti, läks kõik allamäge. Võtsime paadi pooleteiseks tunniks (18 eurot/t), sest ajastasime sõidu päikseloojanguks ja kujutasime ette, et jagame kuldse kuma taustal päevamuljeid. Tundus aga, et olime abikaasaga lootusetud optimistid, sest meie kolmest lapsest nutsid kõik kolm! Iti, sest vesti värv oli vale, Kusti, kuna Iti sõimas venda seaks, ja väike Anna lihtsalt inertsist. Pärast 10 minutit aerutamist vaatasime üksteisele nõutult otsa ja pöörasime paadi­nina silla poole tagasi.

Koju tagasi

Järgmisel päeval soovisime ära näha Tartu kuulsa Tagurpidi Maja. Tagurpidi Maja on väike ja kompaktne ning sinna minekuks palju aega varuma ei pea. Majas on absoluutselt kõik valepidi. Lapsed imestasid laes oleva vanni üle ja meid kõiki hämmastas maja detailitäpsus, isegi toiduained külmkapis olidki kõik päriselt tagurpidi. Perepilet, mis sisaldas sissepääsu kahele täiskasvanule ja pere kõigile alaealistele, maksis 24 eurot.

Lõunatasime kiirelt meie ühes argipäevalemmikus Vapianos, mis pakub kindlat kvaliteeti nii toidus kui ka peresõbralikkuses. Tegelikult on hea mõte minna Vapianosse pärast Ahhaa keskuse külastust, sest sama päeva Ahhaa piletiga saab seal toitudelt 10% soodustust.

Tagasiteel astusime läbi Tikupoisi söögikohast Tartu maantee ja Viljandi tee ristumiskohas, mida oli meile soovitatud. Käisime seal esimest korda ja üllatusime positiivselt – lastega peredele autoreisi poolitamiseks ideaalne koht. Õues oli batuut, väliterrassil liivakast ja kummipõrandaga tegevusväljak pere pisematele. Väike mängunurk oli ka sees ning menüü tundus korralik.

Tagasiteel otsustasime end järvesulpsuga jahutada. Meie vana tuttav Paunküla veehoidla oli kiireks ujumispausiks ideaalne, sest ei asu maanteest kaugel. Meie üllatuseks oli seal aga parasjagu sõja­väelaste õppus. Üheskoos harjutati, kuidas viga saanud sõdur ohutult kuulirahe alt eemale transportida. Kusti oli vaatepildist lummatud, ta lubas tüdrukuid ja kodumaad ohu korral alati kaitsta. Järgnes vestlus meie sõpradest ukrainlastest.

Ja lõpuks tõsiasi, mida ikka ja jälle peaksime vanematena meelde tuletama – vähem on rohkem. Kui küsisin lastelt, mis neile kogu reisi jooksul enim meeldis, vastasid kõik kolm ühest suust: onni ehitamine Ahhaa keskuses.

Kohad, mida Tartumaal veel külastada

Mänguasjamuuseum. Kui küsisin sotsiaalmeedias, mis kohti lastega pere Tartus kindlasti külastama peaks, oli see number üks. Peale vanaaegsete lelude uudistamise saab seal mängutoas lustida. Muuseum on avatud kolmapäevast pühapäevani k 11–18. Täiskasvanutele maksab pilet 8, väikelastele 2 eurot, perepilet kahele täiskasvanule ja kõigile pere alaealistele aga 20 eurot.

Jääaja keskus. Lastesõbralik muuseum Saadjärve kaldal Äksi alevikus, kus saab peale mammutite ja jääkarude topiste uurimise korraliku ajalootunni, muu hulgas Suurest Paugust ja jääajast. Põnev koht kõigile – koolieelikutest vanavanemateni välja. Avatud iga päev k 11–18. Perepilet kahele täiskasvanule ja pere alaealistele 23 eurot. Keskuse lehelt jaaaeg.ee tasub uurida ka soodustusi, näiteks saab külastada Aura veekeskust Jääaja keskuse pileti ettenäitamisel 20% soodsamalt ja vastupidi.

Vudila. Kaiavere külas asuv mängumaa välibasseinide, ATVde, põrkeautode ja forellipüüdmise võimalusega. Avatud reedeti ja laupäeviti k 12–18. Pilet 1–4aastastele maksab 12, 5–17aastastele 22 ja täiskasvanutele 17 eurot. Saab osta ka perepileti kahele täiskasvanule ja kahele lapsele hinnaga 75 eurot.

Väike väerada. Elva raudteejaama lähistelt algav kolmekilomeetrine ring, mis kostitab Eesti muinasjuttudest ainest saanud vahvate puidust kujudega. Räägitakse, et rajal on maagilised ja väestavad võimed. Rada on läbitav ka lapsevankri ja tõukeratastega.