Eva Kolditsa kolumn | Hinded, need uskumatult tähtsad asjad. Või kas ikka on?

Ellen käib nüüd teises klassis ja sel aastal hakati hindeid panema. Ja talle on see nagu lotovõit.

„Ma sain täna viie!!!!“ Ta hõikab seda niisuguse entusiastliku uskumatusega, nagu lotovõitja võiks teha. Mul on muidugi tema pärast hea meel. Aga ma ei saa aru, kas tema heameel on seotud hindelise kinnitusega, et ta saab hakkama, või on see heameel sellest, et hirmus hetk mööda sai – kui sa tead, et pannakse hinne.

Õpetajate pere kolmanda lapsena polnud minu kooliminek