Loen sotsiaalmeediast, kuidas paljulapselised pered räägivad, et pole hullu midagi ja nad saavad kenasti hakkama. Tunnen, et olen saamatu

Õnneks oli just tuttav kolme lapse ema mulle kirjutanud: “Mul on tunne, et pakin kohvri ja põgenen kodust. Olen lihtsalt nii väsinud kolme lapse graafikusse sättimisest, et kõik saaksid õpitud, õues käidud, lõunal magatud, ja siis see toitmine! Tunnen end nagu ori, tahaks karjuda ja saata kõik pikalt.”

Kui soovid lisaks Pere ja Kodu toetavatele lugudele saada Breden Kidsi 10-eurost kinkekaarti, siis telli ajakiri SIIT

Ka sõbranna usaldab mulle, et tuleb olla nii pedagoog, eri­pedagoog kui ka psühholoog. “See on lihtsalt ebareaalne ja tegelikult ei toimi, ma ju ei ole õpetajaks õppinud,” kurtis ta. “Internet veab alt ja ma pole ka arvutigeenius ega saa aru, kas töö sai nüüd üles ­laaditud või ei.”

Kõige raskem oli hoopis iseenda ja oma kohustustega kodus hakkama saada nii, et närv mustaks ei läheks. 

Millest värskest Pere ja Kodu ajakirjast veel lugeda saad, vaata SIIT!

“Kui see asi niimoodi jätkub, on varsti väga palju tööd psühhiaatritel ja psühholoogidel. Me kihutame praegu läbipõlemisse ja põletame oma lapsi,” lausus kahe lapse ema, kes muidu nõrganärviliste hulka ei kuulu