"Ja mis siis, kui mu poja lemmikvärv on roosa? Soostereotüübid on kasutud ja ajale jalgu jäänud!"

„Üks teise rühma laps kiusas mind täna,“ ütles mu viiene poeg Herman mulle nukralt otsa vaadates.

„Mis ta tegi?“ uurin vastu.

„Ta naeris mu kummikute peale,“ vastas ta mulle ja lisas kaitsvalt juurde “ta ei tea, et roosa on kõikide laste värv!“

Loe ka: Vapustunud ema: tuttav vaatas mu poega ja küsis, kas tahan temast homo kasvatada

Aasta on 2023. AI loob inimestele sisutekste, aina tõetruumaid pilte ja videoid, annab ideid, kuhu reisida. Maanteedel vuravad ringi elektriga sõitvad masinad, mis oskavad ennast ise ära parkida. Ja samal ajal on kuskil terve suur grupp inimesi, kes endiselt arvavad, et roosat värvi sobib ainult naissoost inimestel kanda.

Soostereotüübid, mis lubavad kindlaid asju ja tegevusi vaid poistele või tüdrukutele, on ajale jalgu jäänud. Veelgi enam, ma arvan, et need piiravad lapse loomulikku arengut ja fantaasiat ning teevad kohati lausa haiget. Samas olen kuulnud ka seda, et poiste ja tüdrukute puhul on värvide, mängude ja tegevuste eristamine vajalik. Mulle paistab nagu selle taga oleks