13.03.2021, 19:00

Ööpäev valudes ja kadunud tuimestus keisrilõikel: pärast läbielatut oli mul kohutavalt kahju, et piirangute tõttu pidi mees kohe lahkuma

“Ärkasin operatsioonilaual, kui mulle tehti veel viimaseid pisteid. Sain beebi lõpuks endale voodisse ja rinnale. Mees sai meiega kahjuks veel vaid veerand tundi olla ja pidi seejärel lahkuma... koroonapiirangute tõttu ei saanud ta jääda,” jagab oma sünnituslugu Lotta Nurmela (33).

Elin Järvsaar elin.jarvsaar@perejakodu.ee

FOTO: Hele-Mai Alamaa

Millest Pere ja Kodu märtsinumbris veel juttu, vaata SIIT

Läksin raseduse täitudes sünnituse esilekutsumisele, kuid beebi ei tulnud ega tulnud juba üle ööepäeva.

Uue vahetuse arst tuli tuppa ja ägestus kohe, ta küsis, miks mind piinatakse siin nii pikalt ja miks ma ei ole juba ammu keisrilõikel – pea ei ole ju lapsel fikseerunud ja siin ei saagi mingit sünnitust toimuma hakata! Milleks see esilekutsumine?! Lõpuks viidi mind keisrilõikele.

Olin hirmul – kartsin olla ärkvel ajal, kui keegi mu kõhtu lõikab. Peagi selguski, et mul on kohaliku tuimestusega probleem – süst ei teinud oma tööd. Mu ärevus kasvas veelgi. Mulle tehti veel mitu süsti ja oodati, et need lõpuks mõjuma hakkaks.

Järsku hakkas mul kohutavalt valus! Ma tundsin, kui last hakati mu kõhust välja sikutama...