Hingamine aitab lahti saada pingetest ning lõdvestuda

Vabastav hingamine on võimas vahend, millega saad tõsta ise oma energiataset, vabastada kogunenud pingeid või minna läbi emotsionaalselt rasketest seisunditest, luua kohalolu ja palju muud. See aitab terveneda emotsionaalsel, mentaalsel, füüsilisel ja vaimsel tasandil.

“Kui räägime teadlikust hingamisest, siis pean ma silmas teadvustatud hingamisele suunatud erinevaid lühemaid harjutusi, mida saab ka kodus isesesivalt praktiseerida. Teadliku hingamise harjutused sobivad igas vanuses inimestele. Koos perega kodus praktiseerimine võib olla lisaks hingamisharjutuste tõhususele olla ka lõbus ajaviide,” selgitab Monika.

Hingamisteraapia aitab vabaneda mõtete virr-varrist, lasevad vabaks pinged, aitavad lõdvestuda avades sügavale ja lähedasele ühendusele oma kehaga ning endaga paremat kontakti luua. Hingamine loob parema tervise ja heaolu tunde. Regulaarne teadliku hingamise praktiseerimine aitab näiteks organismil ja kehasüsteemil paremini toimida, tõstab
immuunsüsteemi ja keskendumisvõimet, meeleolu, vabaneda väsimusest, aitab paremini uinuda, vabaneda vihast ja frustratsioonist. Lisaks tõstab hingamine enesekindlust ja aitab paremini toime tulla mistahes probleemidega. Aitab sul mõista ja toetada ka teisi inimesi.

Monika rõhutab, et vabastavat hingamist väga väikestele lastele üldiselt ei tehta. Väikeste laste probleemid on seotud vanemate enda lahendamata probleemidega. Siin oleks vajalik vanematel ise hingamisteraapiasse tulla ja probleemide lahendamiseks iseenda sisemaailmaga tegelema hakata. See annab ka lapsele võimaluse neist kergemini vabaneda.

Lapse võib saata hingama, kui tal on selleks endal soov

Monika selgitab, et 9-10-aastaste lastega võib teha individuaalset hingamist, gruppi tullakse hingama umbes 13. eluaastast. Ta rõhutab, et lapse puhul on alati oluline see, et ta ise on nõus hingamisteraapiasse tulema. Eelduseks on see, et lapsel endal on soov seda kogeda. Hingamas käiakse nii individuaalselt kui ka koos vanemaga. Pelgalt vanemate soovist last hingamisteraapiasse tuua jääb tema sõnul väheseks.

Teadliku hingamise lühemaid harjutusi saavad õppida igas vanuses lapsed ja neid saab iseseisvalt kodus praktiseerida. Mida nooremad on lapsed, seda mängulisemad harjutused on.

Kui vanemad on ise hingamise olulisust ja hingamisteraapia tõhusust kogenud, saavad nad ise olla alati heaks eeskujuks oma lastele, suunates neid sügavamalt hingama. Vanemad saavad ka õpetada juba lastele varases eas lihtsamaid hingamistehnikaid või suunates neid selle juurde. Sellega kasvatavad vanemad lastes oskust tulla toime võimalike stressi- ja pingeolukordadega tulevikus. Kui vanemad ise tegelevad endaga, tehes kodus teadlik hingamise harjutusi või käivad hingamisteraapias, siis kasvab selle vastu huvi ka lastel. Sageli on lapsed siis valmis neid ka proovima, et hiljem ise otsustada, kas ta soovivad sellega ka edasi tegeleda või mitte.

Noortele on hingamisteraapia abiks õppimisest ja praegusest olukorrast tingitud pingetest vabanemisel. Samuti aitab hästi ärevuse, depressiooni korral ja paljude teiste haiguslike seisundite korral.

Hingamisteraapia õpetab paremini väljakutseliste olukordadega hakkama saada, luues paljudes asjades selgust ja aitab paremini mõista iseennast ja teisi. Pärast hingamist on täheldanud paljud noored ka suurenenud kohalolu, mõtteselgust, elurõõmu, enesekindlust ja
tegutsemistahet.

Läbi hingamise saab ka selgust paljudele eksistentsiaalsetele küsimustele nagu näiteks: Kes ma olen? Mida ma tegelikult soovin? Miks ma siin olen?

Mida rahulikum on meel, seda vähem on ebakõlasid ka peresuhetes

Monika sõnab, et heade suhete aluseks on avatud suhtlemine, üksteise mõistmine ja toetus. Sisemise rahu ja õnnetunde loomiseks on oluline osa isiklike vajaduste rahuldamisel. Oma aeg on üks isiklikest vajadustest, mida sageli kahjuks endale ei lubata. Arvatakse, et kõik muu on tähtsam, kui aeg endale. See viib sisemise konfliktini, meeleolu languse, stressi või läbipõlemiseni. Kõik, mis toimub ühe pereliikmega, mõjutab ka peres teisi. Omavahelised pinged on takistuseks üksteise mõistmisel. Pinged aga omakorda nõrgendavad
immuunsüsteemi ja teeb vastuvõtlikumaks haigustele. Selleks, et kodus oleks hea õhkkond, pereliikmete vahel oleks harmoonia, säiliks rahulik meel, peab võtma endale oma aega ja samuti ka mõistma, kui oluline on, et seda saaksid teha ka teised pereliikmed. Toetavas keskkonnas on vähem pingeid ja stressi. See aitab paremini toime tulla praegusel keerulisel ajal. Omavaheline avatud suhtlemine aitab paljudel probleemidel laheneda. Oskus piire seada ja ise enda jaoks valikuid teha on väljakutse paljudele. Mida rohkem seda teha, seda enam
võib märgata, et oma aja võtmine ei olegi enam probleem. Suurematele lastele tuleks samuti selgitada, miks oma aega vaja on. Väiksemate laste puhul tuleks oma aja võtmiseks organiseerida nii, et lapsed sellel ajal hoitud oleksid.

Hingamist saad teadlikult kasutada ka suhete hüvanguks

Näiteks, kui tunned kellegi pärast muret või kui suhetes on pinge. “Pööra tähelepanu hingamisele. Hinga sisse ja soovi endale seda, mida vajad, näiteks mõistmist, heasoovlikkust, kaastunnet, aktsepteerimist või kannatlikkust. Väljahingamise ajal soovi midagi head teisele,
näiteks mõistmist või meelerahu. Sisse – endale, välja – teisele, lubades hingamisel olla seejuures lihtne ja sundimatu. Sinu sees aset leidev muutus toetab esmalt sinu vaimset heaolu, kuid teeb ka võimalikuks muutuse suhetes,” juhendab Monika.

Kui tundub, et omavahelist mõistmist siiski ei ole, siis on hea iseendasse sügavamalt vaadata, miks see niimoodi on. Siinkohal saab suureks abiks olla vabastav hingamine, mis aitab enda seest kõik vastused üles leida, piirangutest vabaneda ja selgust saada.

“Kui seoses praeguse olukorraga on kogunenud palju pingeid, siis soovitaksin valida harjutused, mis rahustavad meelt, tasakaalustavad ja toovad enda keskmesse. Kui peres on lapsi, siis kaasata ka kindlasti nemad. Koos tegemine alati ühendab,” soovitab Monika ja jagab kahte harjutust, millest esimene on täiskasvanutele ja suurematele lastele. Teine harjutus on mänguline ja mõeldud väiksemate lastega koos tegemiseks.

Hingamisharjutus, mis aitab 60 sekundiga stressi hajutada:

See on lihtne viis, kuidas maha rahuneda ükskõik, kus ja millal.

Sa võid leida, et see harjutus viib sind mini-meditatiivsesse seisundisse ja rahustab närvisüsteemi. Neuroloogiliselt viib see sümpaatilisest seisundist (võitle ja põgene seisund stressis olles) parasümpaatilisse seisundisse (puhkeseisundisse, rahuseisundisse).

1. Harjutus algab kolme lühikese järjestikuse väljahingamisega. Hinga välja nii nagu sa kustutaksid küünalt ära. Tee seda kolm korda järjest. Hingates välja ja vabastades kogu stressi ja ärrituvuse. Välja hingamise ajal liigub keha kokku, kõht selgroo poole.
Tee kolm järjestikust väljahingamist 5-10 seeriat.

2. Sulge silmad ja seejärel hinga nina kaudu sügavalt sisse, lugedes viieni. Sisse hingates keha avardub.

3. Edasi hinga pikalt nina kaudu välja lugedes viieni.

4. Jätka sedasi sisse-ja välja hingamist, kuni minut aega on täis.

Elevandihingamine: hingamisharjutus väiksematele lastele või lastega koos tegemiseks

Seda harjutust võivad teha ka 2-3 aastased. Seda lõbusat harjutust võiks iga päev teha. See aitab lastel vabaneda stressist, pingetest, solvumistest või pahameelest.

Seisa jalad harkis. Kasuta oma loovust ja kujutlusvõimet ning aseta käed oma nina ette nii nagu see oleks elevandi lont ja kujuta ette, et sinu keha on nagu elevandi keha.

1. Hinga nina kaudu sügavalt sisse ja tõsta käed üles pea kohale.

2. Ja too käed alla tagasi alla, kui sa suu kaudu välja hingad.

3. Tee seda harjutust 5-8 korda. Soovi korral rohkem.

4. Seejärel võid teha elevandi häält.