35-aastase Tiina* lugu on vaid üks paljudest, ilmestamaks seda, mis tunnetega on igati kohane ka abi küsida juba.

"Alates sügisest olen COVIDi tõttu sunnitud töötama kodukontoris. Mul on kaks eelkooliealist last, kes saavad käia küll lasteaias, aga siiski soovitatakse nad koju jätta. Nii ma olengi päevast päeva kodus kahe väikese lapsega. Mees käib tööl ja vahest saab lastel silma peal hoida kui ma olen koosolekutel, kuid valdavalt on meie silmaterad minu kantseldada. Pean tegelema kahe väikese lapse aja sisustamisega, kodukontoriga, majapidamistöödega ja pereeluga – kõike korraga.

Tunnen, et olen läinud oluliselt närvilisemaks ja tihti tõstan ka laste peale häält. Leian, et mu abikaasa ei mõista mind, ma nutan tihti ja lihtsalt ei jaksa selle olukorraga toime tulla. Ma ei saa piisavalt puhata, tunnen masendust, sisemist rahutust, ärevust ja lootusetuse tunnet.

Kõige hullem asja juures on teadmatus, kui kaua selline olukord kestab? Ma ei saa oma olukorrast kellegile rääkida, kuna kõikidel on keeruline. Ma ei soovi oma töökohta kaotada, kuna see on oluline sissetuleku allikas. Lapsi vanavanemate juurde ei saa viia, kuna ka nemad pelgavad viirust.

Enne kriisi oli meil väga tore ja harmooniline perekond, kus kõik toimis ja kõik olid õnnelikud. Nüüd on kõik muutunud."

Tiina lugu on üks tüüpilisemaid näiteid lapsevanematest, kes on COVID piirangutest väsinud ja tunnevad, et nad ei jaksa selle olukorraga toime tulla. Vaimse tervise nõustamisel sai Tiina oma loo ära rääkida ja spetsialistilt tuge ja nõu, kuidas olukorraga leppida ja edasi liikuda. Vestluse käigus sai ta mitmeid näpunäiteid pingete maandamiseks, arutati lastel tekkinud käitumisprobleemide üle ja püüti neid koos lahendada. Iganädalastel veebikohtumistel räägiti edusammudest, tagasilöökidest ning meeleolu ja enesetunde muutumisest.

*Nimi muudetud

Hetkel saab vaimse tervise alast abi otsida muuhulgas näiteks kriisabi liinilt, ohvirabi liinilt kui ka riiklikust arstiabi võrgust, kuid käesoleva kriisi mõõtmeid arvestades ei pruugi olemasolevad võimalused tegelikku abivajadust katta.

Seetõttu on Eestis välja töötatud vabatahtlike panusel põhinev vaimse tervise nõustamisteenus. Projektis teevad kaasa Eesti Psühhiaatrite Seltsi noorpsühhiaatrite sektsioon, Peaasi.ee meeskond, VAAB (vabatahtlike andmebaas) ja Sotsiaalkindlustusamet, lisaks kaasatakse jooksvalt erinevaid eksperte.

Tasuta veebinõustamine käivitus juba 2020 aasta juuni keskel ning on mõeldud üle 27-aastastele inimestele ning on kättesaadav kõikjal Eestis. Abivajajad ja -pakkujad viiakse kokku peaasi.ee lehele loodud broneerimissüsteemis https://registratuur.peaasi.ee/kriisi

Nõustamised toimuvad üle videosilla, et tagada inimeste ohutus pandeemia ajal.