Mis nipiga laps lutist võõrutada? Ära anda, vahetada või "kaotada"? Emad jagavad kogemusi!

Ühel hetkel tunneb iga lutilapse ema, et on aeg hakata kallist varandusest last võõrutama. Kuidas seda aga teha võimalikult valutult? Emad jagavad oma lugusid! Loe ja ehk leiad neist väärt inspiratsiooni ka oma lapse lutivõõrutuseks.

Lutt kadus ära

Kärt (30) sai oma 2,5aastase tütre Laureni lutiga uinumise harjumusest lahti ootamatul viisil. “Ühel õhtul ei leidnud me lutti ning kuna kass oli meil pusletükke ja muid väikseid asju varem ära viinud, seletasin lapsele, et nii võib minna kõigi laokil asjadega. Tookord leidsime luti üles. Kui see hiljem ära kadus, märkis aga Lauren ise, et ju kass viis minema! Mina noogutasin takka. Võõrutusnähte Laurenil ei ilmnenud, kuid nüüd, pool aastat hiljem, uurib ta endiselt: ei tea, kas kiisu toob luti tagasi ka?”

Kärt oli üritanud Laurenit lutist võõrutada ka aasta varem, aga mõistis ruttu, et laps pole valmis. “See oli õudukas. Kui luti ära võtsin, kannatasin ta nuttu viis ööd järjest. Kui laps hüsteeriliselt ennast vastu seina peksma hakkas, loobusin.”

Paneme selle lutimasinasse!

Kadi (34) proovis Milennat samuti korduvalt lutist võõrutada. Abimeheks otsustas ta võtta lapse lemmiku Lotte. Pärnumaal asuval Lottemaal on nimelt sigade majas lutimasin, kuhu põnnid saavad luti panna. Esimesel korral, mil Milenna oli aastane, ta lutimasina ideega ei haakunud. Kaheaastaselt oli nõus luti sinna jätma.

Lohutaja sõprade beebile

Merit (30) hakkas poeg Rommelit lutist võõrutama, kui laps oli 2 aastat ja 3 kuud vana. “Alustasime sellest, et tegime reegli, et lutti võib kasutada ainult uinudes. Seejärel proovisime kordi ja kordi, et ka magamajäämisel ei anna lutti. Määrisime sellele sinepit, lõikasime otsa ära, ei miskit.”

Lõpuks oli Meritil plaan, et päkapikud viivad luti ära. Neist jõudis ette aga sõbranna, kes oma kolmekuuse beebiga külla tuli. Rommelile jäi silma, kuidas tita käsi suhu topib ja lutsutab. Uudishimulik poiss uuris, miks beebi nii käitub. “Ütlesime, et sellepärast, et tal pole lutti. Siis läks mul pirn põlema ja küsisin, kas ta annaks enda oma beebile. Poeg kahtles natuke, aga tõigi magamistoast luti. Selgitasin, et kui ta selle ära annab, enam tagasi ei saa,” meenutab Merit. “Rommel kõhkles veidi, kuid loobus lutist ja sõbranna võttis luti enda kätte.”

Õhtul tuli Rommelil lutiigatsus ja 3–4 päeva ärkas ta öösiti nutuga. “Selgitasin talle siis järjekindlalt, et ei saa lutti anda, sest mul ei ole seda. Et see läks beebiga kaasa ja Rommel oli nii tubli, et selle ära andis,” seletab Merit. Õnneks jäid ööd peagi rahulikuks.

Igati aus vahetuskaup

Kersti (36) oli proovinud kolmeseks saanud Henryt poole aasta jooksul palju kordi lutist võõrutada. Kuniks pere sõitis jõuludeks vanematele külla. “Seal oli mõte esialgu lutt jõuluvanale kingi vastu anda, aga mul tekkis hirm, et äkki jätab see lapsele jõuluvanast halva mälestuse.”

Juhtus aga, et lutt kadus külas ära. “Et laps oli väga väsinud, suurt kisa sellest õhtul ei tulnud. Järgmisel päeval saatis lutt lapsele kirja, kus ütles, et ta läks järgmise beebi juurde, kuna Henry on juba nii suur. Tunnustuseks kinkis lutt talle uue mänguauto.” Henry jaoks oli vahetus igati aus ja kuigi ta veel paar nädalat lutti küsis, oli rõõm uuest mänguautost suurem.

Mürgine lutt

Reena võttis lutivõõrutuse tõsisemalt käsile, kui Nora oli kaks ja pool. Varem oli ta suutnud Nora lutikasutust piirata sel määral, et lutt saatis last vaid magades, ent unedega oli asi täiesti lootusetu. “Ühel päeval, kui olin kõik leebemad variandid ära proovinud, määrisin luti sinepiga kokku ja näitasin seda lapsele enne lõunaund. Oh seda kisa ja nuttu! Lutti proovinud laps süüdistas mind luti mürgitamises ja oli üsna dramaatiline. Tol päeval ta lõunaund ei maganudki. Sinepise luti panin ta voodi kõrvale öökapile. Õhtul oli taas kerge draama, laps põrnitses “mürgist” lutti, aga suhu ei pistnud. Uinumiseks kulus pool tundi tavapärasest rohkem, kuid öösel magas Nora nagu kott. Sinepine lutt ilutses öökapil veel paar nädalat, kuni ununes.”

Kaks last korraga lutist priiks

Liisi (31) hakkas lutist võõrutama korraga kaht last: kolmest Miat, kellel oli lutt kasutusel vaid öösel, ning aasta ja kaheksa kuud vana Nikot. Kui pisipojal läks asi kergelt – ema lõikas lutiotsa ära ja poiss leppis, et nii lutti enam imeda ei saa –, siis Miaga oli hoopis raskem. “Tema võõrutamine kestis kuid ja kuid. Viimaks päästis asja see, et ta oli juba nii suur, et temaga sai rääkida. Ostsin ta kokkuvõttes ära: läksime poodi ja ta valis ise ühe nuku vahetuskaubaks luti vastu.”

LOE KA: Lutisõltlase võõrutusravi | Ema: mõtlesin tihti, kas teen ikka õigesti ja kas pole liiga vara loobuda

Sul on beebi? Siis vaata kindlasti ka: Beebi suvenumbris: avameelselt emaduse suurtest rõõmudest ja valusatest ning väga valusatest katsumustest