Lahutatud vanemate lood: kui argipäevaemale jääb rutiin ja pühapäevaisale lõbu

„Tema tegeleb nädalavahetustel lapse lõbustamisega, laps eeldab koju jõudes aga ka minult seetõttu tipptasemel meelelahutust. Mina argipäevaemana koordineerin kooliskäike ja muid kohustuslikke tegevusi,“ on Mari nördinud. Oma vaatenurka jagavad kolm lapsevane­mat, kes on taolise elukorraldusega lähedalt tuttavad.

Eerol on seljataga pikk kogemus „pühapäevaisana“. Tema poeg on nüüd juba täisealine, isakohustusi nädalavahetuseti täitis Eero aga juba sellest ajast, kui poiss käis alles lasteaias. Lapsega veetis ta pikki aastaid kõik oma nädala­vahetused. „Umbes sinnamaani, kui laps sai kümneseks, oli elu väga lihtne – poisile piisas, kui olime lihtsalt koos. Meeste omavaheline olemine, rääkimine... Sõitsime rattaga ja mängisime jalgpalli. Ei olnud vaja välja mõelda mingeid keerulisi programme, niisama oli ka vahva.

Aastatega läks aga olukord keerulisemaks – lapsel tekkisid lähedased sõbrad, kellega poiss soovis vahel ka nädalavahetusi veeta. Isaga kokku­saamine polnud enam