Psühholoogid tõdevad: lähedased sõprussuhted on tervisele kasulikumad kui tervisesport ja suitsetamisest loobumine! Kuidas oma last sõprade leidmisel toetada?

Psühholoogid on leidnud, et täiskasvanud peavad veetma koos umbes 50 tundi, et tuttavast saaks midagi enamat; 90 tundi, et saada sõpradeks ning üle 200 tunni, et tekiks emotsionaalselt lähedane sõprussuhe. Uurime, kuidas on lood laste ja sõprussuhete loomisega.

Paljudele meist näitas pandeemiaaeg kes on meie tõelised sõbrad – kuna meil polnud võimalik suurtes seltskondades liikuda, jäime lävima lähedasematega. Laste jaoks oli aga olukord ehk veidi dramaatilisem, sest eriti pisemad, kes zoom-kõnesid ei armasta, pidid vahepeal päris pikka aega sõpradest eemal olema.

Psühholoogid tõdevad, et parimad sõbrad ei ole lihtsalt need, kellega on tore koos olla – nad on meie usaldusisikud! Lapse peas on parim sõber pigem sarnane pereliikmega – tema pere ja kodu on teinekord sama tuttav ja mõnus nagu enda oma. Täiskasvanutena tunneme, et parimad sõbrad on inimesed, kes on alati olemas ja kellele võime alati helistada, kui on vaja muresid ja rõõme jagada. Rebecca Braber, Sussexi ülikooli psühholoogialektor märgib, et parimate sõpradega jagame suuremat intiimsust kui teistega – meil on tunne, et me seisame üksteise eest igas olukorras ja tegelikkuses on meile esmatähtis pigem toetuse tunnetamine, mitte alati niivõrd füüsiline koosolemine.

Ka loomad vajavad sõpru!

Traditsiooniliselt on arvatud, et sõprussuhetel on pigem kultuuriline taust, ent tegelikkuses on tähendus veel sügavam ja ulatub lausa loomariiki. Näiteks uurides paaviane ja delfiine on leitud, et ka nende puhul on sõprussuhted lausa elulise tähtsusega. Meessoost delfiinid loovad sõprussuhteid ühiste huvide baasil – nad käivad koos toidujahil, nende suhted võivad kesta aastakümneid ja omavad suurt mõju ka paarilise leidmisele ja soojätkamisele. Paavianid loovad sõprussidemeid, et tulla toime eluraskustega varasemas nooruses.

Lapsed suudavad teisi mõista alles neljaselt

Sõprade leidmine ja hoidmine on aega- ja vilumustnõudev protsess. Alles umbes nelja-aastaselt suudavad lapsed mõistma hakata, et ka teistel inimestel on oma mõtted ja tunded, mis võivad nende omadest päris palju erineda. Selline võime ette kujutada, kuidas teine inimene end tunneb, loob aluse lähedasemate suhete loomisele.

Lapsed suhtuvad sõprussuhetesse reeglina pragmaatiliselt – nad loovad suhteid nendega, kellega nad parajasti koos satuvad olema. Täiskasvanutel on tihti oluliselt raskem uusi sõpru leida kui lastel, kuna me ei satu väga sagedasti 25 omaealisega samasse ruumi.

Mitme tunni pärast saab tuttavast sõber?

Ühe uuringu kohaselt peame täiskasvanuna veetma inimesega koos 50 tundi, et temast saaks rohkem kui lihtsalt tuttav; 90 tundi, et peaksime teineteist sõpradeks ning üle 200 tunni, et meist kujuneksid lähedased sõbrad, kel on tugev emotsionaalne side.
Parima sõbra leidmine on tegelikult sarnane armumisega! Tegelikult aitavadki sõprussuhted laste vahel hilisemaks paarisuhteks vajalike oskustega varustada. Nad katsetavad juba varastes sõprussuhetes erinevate tunnetega toimetulemist – näiteks neil on suurepärane võimalus teha niimoodi tutvust kadeduse, üksilduse, armukadeduse ja frustratsiooniga, mida võib ka paarisuhetes ette tulla.

"Jälgi ja sulandu" - moto sõprade leidmise lihtsustamiseks!

Kui laps ei räägi kodus oma sõpradest, ei tähenda automaatselt, et tal neid ei oleks – mõned lapsed soovivadki hoida madalamat profiili. Kui aga vanematena soovime last sõprade leidmisel toetada, on heaks viisiks viia teda kokku sarnaste huvidega lastega, sest enamasti leiavadki lapsed kontakti teistega läbi lõbusate tegevuste. Heaks motoks seltskonda sulandumisel on „jälgi ja sulandu“, mis tähendab, et esialgu võiks laps jälgida, mida teised teevad ning lööb siis vaikselt sobival hetkel ilma teisi segamata kampa.

Hea sõber on kasulikum kui suitsetamisest loobumine!

Aidates lastel sõprussuhteid sõlmida, loome tugeva aluse nende vaimsele ja füüsilisele tervisele. Uuringud näitavad, et lähedased suhted avaldavad positiivset mõju südamele, hormonaal- ja immuunsüsteemile. Üks 2010. aasta uuring toob isegi välja, et sõpruse positiivne mõju tervisele on tugevam kui suitsetamisest loobumisel või tervisesportimisel! Lisaks vähendab tugevate emotsionaalsete sidemete olemasolu suremust lausa 50%! Seega on näiteks enese üksikuna tundmisel sama fataalsed mõjud nagu päevas 15 sigareti suitsetamisel!

Uuringute kohaselt ei ole tegelikult oluline mitu sõpra inimesel on, vaid suhte kvaliteet ja tasakaal ning näiteks ainuüksi „parima sõbra tiitel“ ei ole kvaliteedi tunnuseks. Lapsed, kel on emotsionaalselt lähedane sõber või sõbrad, on õnnelikumad, tunnevad end vähem üksikuna, on enesekindlamad ja saavad väljakutsetega paremini hakkama. Seda täheldati ka madalama sissetulekuga perede laste puhul ning samuti ei leitud poiste ja tüdrukute lõikes suuri erinevusi.

Sõbrad või sugulased?

Mõnes kultuuris on õdedel-vendadel ja lähedasematel sugulastel enne teismeikka jõudmist sõpradest olulisem roll - väljaspool perekonda hakatakse uusi tutvusi otsima alles paarisuhete loomise vajadusest. Seega ei tasu laste puhul alahinnata ka lähedasi peresuhteid ja õdede-vendade olulisust.

Laps, kes ei ole veel oma parimat sõpra leidnud, saab selleks elu jooksul piisavalt võimalusi – sõprussuhted muutuvad lapsepõlves pidevalt. Kui aga lapsel mõni oluline sõber elust kaob, on vaja teda sellega toimetulemisel kindlasti toetada – ühest ja alati toimivat rituaali või viisi, kuidas seda täpselt teha ei ole veel leiutatud, kuid lapse jaoks olemasolemine, tema kuulamine ning sel teemal koos arutlemine on kindlasti vajalik.

Sõprussuhete sõlmimiseks pole kunagi hilja - mõni leiab oma parima sõbra lasteaias, mõni kogub neid elu jooksul, kuid pikaks ja õnnelikuks eluks on hädavajalik seda lähedastega jagada!

Allikas: BBC Future