02.09.2022, 14:10
Pere ja Kodu septembrinumbris | Kuidas saame luua lastele koolis turvalise ja kiusuvaba keskkonna?
Pere ja Kodu septembrinumbri kaaneloos räägib Luisa Rõivas emaksolemisest ja reeglite vajalikkusest ning ka sellest, kuidas nende perel on tulnud koolikiusamisega rinda pista.
FOTO: | Erakogu
Uuest numbrist leiad ka puudutava loo ränkadest koolikiusamise juhtumitest ning sellest, kas ja miks KiVa programm toimib. Lisaks laiub kaante vahel kooli alguse puhul lahe ja värviline pildiseeria värsketest kooliminejatest ning vestlusring noortega sellest, kui palju neid koolitöödes aitama peaks. Numbrist saad samuti lugeda ühe väikese poisi lugu, kes kasvas insuldi, vesipea ja epilepsia kiuste tragiks poisiks, ning sellest, kuidas naine ja ema avastas, et tema abikaasa on hasartmängur. Kõik selle ja palju muud põnevat leiad värskest ajakirjast!
Kõiki Pere ja Kodu värske numbri lugusid saad juba praegu sirvida allpool endale huvipakkuvale pealkirjale klõpsates. Ajakirja saad endale postkasti tellida SIIT.
Elin Järvsaar jagab lugu oma esimesest septembrist, mil ta sai kiusamist tunda.
„Mul on konkreetsed piirid, millest üle astuda ma ei luba,“ tõdeb Luisa Rõivas. Nende peres on kord selgelt paigas. Kui kokkulepetest astutakse üle, ei tunne Luisa endal süüd, kui teole järgneb karistus.
„„Tädi, mis su laste nimed on?“ küsis üks väikene poiss, kui lasteaeda Karl Villemile järele läksin. „Oscar Robin, Tuule Teele, Karl Villem ja Georg Aksel,“ vastasin kiirelt. Poiss jäi mõttesse ja puristas ühe hingetõmbega: „Sul on kaheksa last???“„ alustab maris oma seekordset kolumni nimedest.
„Me ei ole rikkad. Me tuleme toime, aga raha meil üle ei ole. See on väga harv juhus, kui palgapäevaks on arvel rohkem kui sada eurot. Kuid ometi on meil koristaja.,“ tõstatab Henry põneva teema.
Britt Ernewein jagab meiega üht lahedat ja üllatavat leidu - Tondiraba parki-, mida saab täiesti tasuta nautida.
Koolis kogetud kius võib armistada noore hinge kogu eluks. Kuidas saame luua lastele turvalise ja kiusuvaba keskkonna? Oma laste keerulisi lugusid jagavad kolm ema.
„Ma olen üks neist naistest, kes arvas esimesed 25 eluaastat, et minust ei saa mitte iial ema. Lapsed tundusid tüütud ja tekitasid minus ainult ängi,“ arutle suunamudija rubriigis oma lugu Jaanika Elias.
Nelja-aastase Aroni ema jagab, et kui varem ei osanud Aron raskeid olukordi sõnadega lahendada ning kippus lasteaias teisi lööma ja karjuma, siis ligi aasta mänguteraapiat on muutnud ta hoopis rahulikumaks.
Kuidas seletada väiksemale, miks tema ei aa seda, mida suurem saab, ilma et ise hulluks läheks?
Kui laps alustab kooliteed, kerkivad su ette kohe küsimused: kui palju ja kuidas peaksin teda õppetöös aitama? Millise vanuseni peaksin igal õhtul kontrollima, et tal on kõik tehtud? Andsime need küsimused ette noortele endile – vaatame, mida nad arvavad!
Seitse esimese klassi jütsi räägivad lisaks kaunitele piltidele, mis tunnetega koolile vastu lähevad.
„Laenunimekiri paberil aina pikenes, võlasummad kasvasid... lõplik võlg oli üle 30 000 euro,“ kirjeldab Maria ehmatust, kui sai mehe sõltuvusest teada.
Teadlastepaar Abhay ja Sujata Deshpande kohtusid päikesevarjutuse ajal ligi 30 aastat tagasi. Abhay mõtles, et tüdruk on ninakas, ja Sujata, et poiss on arrogantne. Järgmised seitse aastat astronoomiaklubis kokku saades ei vahetanud nad sõnagi. Mis siis juhtus, ei tea, aga üks hetk hakkasid nad rääkima. Nad kirjeldavad elu ühes maailma suuremas linnas.
Meid kõiki puudutavad kallinenud hinnad nii koduses tarbimises kui ka toidupoes. Paljud on pidanud seetõttu ümber korraldama oma ostud ja harjumused. Uurisime viielt perelt, mida nad teisiti teevad.
Investor Kristi Saare märgib, et rahatarkus on oskus, mida laps õpib põhiliselt läbi praktika. Millal anda lapsele taskuraha ja mida seejuures silmas pidada?
Kui Marianni kaksikud Maru ja Art kuus aastat tagasi sündisid, ei osanud vanemad aimata, et vaid paar nädalat hiljem tuleb olla ühega neist haiglas ja kuulda sõnu, mis panevad südame hirmust värisema.
Beebigruppides käib tihe võrdlus: kelle laps kiiremini areneb? Enamasti on agaramate arenejate emmede silmist ja sõnadest näha suurt uhkust ja kaaslased plaksutavad. Kui areng jõuab aga kõnnini, ilmub pea kohale paks murepilv... Kas varajane kõnd on hea märk või võib see seljale ja jalgadele probleeme tekitada? Vastavad arst ja füsioterapeut.
Marin Vallikivi valus pihtimus tütar Marii enneaegsest sünnist ja sellele järgnenud üheksast elupäevast. „Oma esimesel ja ainsal emadepäeval emana helises mu telefon ning ekraanil oli tundmatu number. See oli mu elu kõige hirmsam kõne,“ meenutab Marin.
September on hea aeg õpetada oma pisikesed juntsud, kellest paljud nüüd kooliteele asuvad, külmkapi ust avama ning pliiti ja nuga kasutama... ilma liigsete reeglite ja hirmuta. Rõõmuga. Kolme teismelise ema Hele-Mai Alamaa kutsub köögis lustima.
Seekord maalisid Kertu (5) ja Uku (8) oma eredamad suvemälestused kividele, et sügisõhtutel neid meenutada ja ka lähedastele põnevamatest seikadest jutustada.
„Arvasin, et kui laps sünnib, saab minust üleöö parem inimene. Aga seda siiski ei juhtunud, ma jäin samaks koos kõikide oma vigadega,“ mõtiskleb Noorsooteatri kunstiline juht Mirko Rajas rubriigis Isade salajutud.
