Tagantjärele arvab Kristi, et kumbki neist ei adunud tollal, mida lapse sünd päriselt tähendab. Tegelikult polnud ta emaks saamiseks emotsionaalselt päriselt valmis. "Mäletan, et pärast sünnitust olin nagu kohal, aga... ei olnud ka. Mul oli raske keskenduda, ma kartsin last, tundsin, et ei saa hakkama. Ilmselt eba­kindlusest see kõik kooruma hakkas…” 

Kristi meenutab, kuidas ta sünnitusmajast kojusaanuna ka mõnepäevase beebi kõrvalt unistas põgenemisest. Hirm lapse ees ja halva ema tunne süvenes päev päevalt aina kuid. Kui abikaasa läks ühel päeval poodi, seisis Kristi rõdul, beebi süles...

Jaga
Kommentaarid